Korteriühistul tuleks põhikirjas loobuda 100% häälteeenamuse nõudest

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul tuleks kõigil korteriühistutel oma põhikirjad üle vaadata ning juhul, kui seal on otsuste tegemisel 100% häälteenamuse nõue, sellest loobuda.

Seadusandlus, Korteriühistud, Urmas Mardi, Korteriühistu aastaaruanne, City24.ee, Korteriühistu üldkoosolek, Korteriühistu haldamine

„Kaks kuud eriolukorda pani korteriühistud keerulisse olukorda, sest tavapärast üldkoosolekut polnud võimalik kokku kutsuda, kuid majandusaasta aruanne ootas kinnitamist ning uus juhatus valimist.

Paljudel ühistutel on aga paraku põhikirjas nõue, et otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek,“ rääkis Mardi. Mainitud säte tulenes seadusest ja on probleemiks enne uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist  asutatud ühistutel, kes ei ole põhikirju muutnud. ”Samas ei ole neil olnud ka vajadust põhikirja muuta, sest nad on korraldanud iga-aastaselt tavapäraseid üldkoosolekuid,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit teavitas korteriühistute probleemidest Justiitsministeeriumi ja Riigikogu õiguskomisjoni. ”Oleme väga tänulikud, et Riigikogu meie muret jagas ning otsustas meie poolt esitatud olulisi muudatusettepanekuid 18. mail toetada, võttes  vastu seaduse, mis laiendab juriidiliste isikute jaoks koosolekute pidamisel elektrooniliste lahenduste kasutamise võimalusi ja lihtsustab otsuste vastuvõtmist.“ Seadus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud ajutiselt kuni 2020. aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõuet. „Ehk siis korteriühistu üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.” Oluline on Mardi sõnul veel märkida, et see kehtib tavapärase valitsemise raames vastu võetud otsustele.   "Juhul kui tegemist on elamu ajakohastamisega  ehk renoveerimisega seotud otsustega, tuleb saavutada kvalifitseeritud häälteenamus. Korteriomanikele oma seisukoha kujundamiseks tuleb anda tähtaega minimaalselt seitse päeva, juhul kui põhikirjas ei ole pikemat tähtaega."

Siiski manitseb Urmas Mardi korteriühistuid põhikirju üle vaatama.

„Kõigi korteriomanike nõusoleku säte on piirav ja tuleks esimesel võimalusel põhikirjast välja võtta, sest keegi ei tea, mis tulevik toob. Juhul, kui seda sätet ei muuda, on korteriühistu  1. novembril sama probleemi ees, sest tänane üleminekusäte kehtib ajutiselt, vaid 31. oktoobrini 2020. Põhikirja redaktsiooni loetakse aga seaduse mõttes ülimuslikuks, ehk et kui põhikirjas on reguleeritud teisiti, tuleb lähtuda põhikirjast.“

Korteriühistu jaoks toob 18. mail vastu võetud seadus oodatud muudatuse ka tänavu majandusaasta aruande esitamise kohta. „Korteriühistu, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril,“ selgitab Mardi. Samuti kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini.

Tavapäraste üldkoosolekute pidamisest siseruumides soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja ajutiselt loobuda. "Kuigi eriolukord on läbi, kehtivad hädaolukorra reeglid, nt 2+2 distants jm." toonitas ta.

Ühistud tõmbavad kulusid alla

19.05.2020

alt
alt

1Partneri käive kasvas ligi 9 miljoni euroni

20.05.2020

Sarnased uudised

alt

Eriarvamus korteriühistu koosolekul: kuidas oleks korrektne see edastada?

alt

Tallinn tahab korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamiseks seadust

alt

Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Kortermaja turvareeglid tuleb ühiselt kokku leppida

alt

Mis on väikese korteriühistu aruandluses teisiti?

alt

Kas korteriühistu tohib paigaldada jälgimiskaamerat?

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

Kõige populaarsemad

1

Elamispindade kättesaadavuse halvenemine jätkub

2

Eesti üürid ja elamuhinnad on kümne aastaga teinud EL-i suurima tõusu

3

Nõmmele kerkivad Metsatuka kortermajad

4

Estateguru kolmanda kvartali tulud kasvasid 81 protsenti

5

Efteni aktsia puhasväärtus kasvas septembris 0,9 protsenti

6

Viljandi kiitis heaks Järveotsa elamurajooni teise etapi krundijaotuse

Toimetaja valik

alt

Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida