Arvestite kauglugemine muutub kohustuslikuks igas korteris

2018.a. jõustunud EL energiatõhususe direktiivi (EED) kohaselt peavad 2026.a. lõpuks kõikide lõpptarbijate vee-, kütte-, gaasi- ja elektriarvestid olema kaugloetavad. Energiasäästu saavutamiseks muutub arvestite kauglugemine kohustuslikuks nii uutes, kui ka vanemates korterelamutes. Täna on Eestis arvestite kauglugemine kasutusel hinnanguliselt ainult 10% korteriühistutest.

Korteriühistud, Energiatõhusus, Veenäidud, Ove Tüksammel, Arvestite kauglugemine, Euroopa energiatõhususe direktiiv, Levikom

Vastavalt Euroopa energiatõhususe direktiivile (EED) peavad Euroopa liikmesriigid 2030.a-ks seatud  32,5%-lise energiasäästu eesmärgi saavutamiseks hoidma energiat kokku vähemalt 0,8% igal aastal.

Energiasäästu saavutamiseks on vajalik muuta kõik hoone- ja korteripõhised vee-, elektri-, gaasi- ja küttearvestid kaugloetavaks hiljemalt 2026.a. lõpuks ning direktiivist tulenev kauglugemise nõue hõlmab nii uute, kui vanemate hoonete arvesteid. Kui Eestis on elektriarvestid juba 2012.a. viidud kauglugemisele, siis kortermajade ja korterite vee- ja küttearvestitest on täna kaugloetavad hinnanguliselt ainult 10%.

Direktiivis on põhjendatud, et lisaks elektri-, kütte- ja gaasienergia kokkuhoiule aitab ka tõhus veemajandus energiasäästu eesmärkide saavutamisele palju kaasa, kuna see moodustab kokku umbes 3,5% energiatarbimisest. Lisaks moodustavad veelekked tervelt 24% kogu veetarbimisest. Seetõttu soovib Euroopa Liit toetada nutikate tehnoloogiate ja protsesside kasutamist energia kokkuhoiu saavutamiseks ning sellega plaanitakse minna välja lõppkasutajani, mis tähendab, et tarbimist mõõdetakse korteripõhiselt. Lisaks soovib Euroopa Liit tagada edaspidi tarbijatele nii reaalajas, kui ka tagantjärgi lihtsa ligipääsu oma tarbimisandmetele.

Direktiivi järgi jõustuvad uutele korterelamutele muudatused juba käesoleval aastal - pärast 25. oktoobrit 2020.a. on lubatud paigaldada üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, tuleb ehitada ümber kaugloetavaks või vahetada välja kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1. jaanuariks 2027.a.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) info kohaselt on Eesti hetkel direktiivi hetkel üle võtmas. MKM hinnangul puudub hetkel kindlus, kas ja mis ulatuses ning millise ajaperspektiiviga Eesti antud direktiivi rakendab ja millal kaugloetavad arvestid kaugküttes, soojas vees ja gaasis lõppkasutajale tulevad. Hetkel puudub ka ajakohane informatsioon sellise süsteemi rakendamise kulutõhususest ja tehnilisest teostatavusest. Selle teadmise saamiseks on MKM tellimas uuringut, mis kaugloetavate arvestite paigaldamise võimalikkust uuriks. Plaani järgi valmib selline uuring 2020 suvel ning selle tulemuste põhjal otsustatakse, kas ja mis tingimustel kauglugemist Eestis rakendada.

Levikom on Eestis esimene ettevõte, kes pakub veearvestite kauglugemise teenust enda avaliku asjade interneti võrgu NORAnet kaudu, mis vastab kõigile direktiivis toodud nõuetele ja võimaldab lisaks automaatsele veenäitude edastamisele tuvastada ka lekkeid, torude külmumist või lõhkemist jpm. Levikomi lahendusega ühildub enamus turul pakutavatest kaugloetavatest arvestitest.

Levikomi IoT- ja ärilahenduste osakonna juhi Ove Tüksammeli sõnul on kortermajade kauglugemisele üleminek koheselt toonud välja probleemid, mida varasemalt ei suudetud tuvastada ning mille kulud elanikud kokkuvõttes kinni maksid. "Näiteks Nõmmel Valdeku tänaval asuvas kortermajas ilmnes, et elamu peaarvesti ja korterite arvestite näitude vahe on 10% ja ühistul tekkis kohe küsimus, kuhu vesi kaduma läheb,“ selgitas Tüksammel. "Lisaks andsid NORAnet võrku ühendatud kaugloetavad arvestid teada, kui tekkis külmumisoht või esinesid lekked.“ Tüksammeli sõnul ei tasuks ühistutel oodata, millal kauglugemine kohustuslikuks muutub, vaid ühistutel tasuks hakata mõtlema selle peale juba praegu, sest see annab koheselt kokkuhoidu ja vähendab ühistul ka halduskoormust.

Foto: Pixabay

Üksnes rahanappusele viidates ei või kohalik omavalitsus jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata

07.05.2020

alt
alt

Maatükkide loodusliku seisundi andmed läbisid maakatastris värskenduskuuri

07.05.2020

Sarnased uudised

alt

Tammist: liginullenergia on suurim väljakutse korteriühistutele

alt

Tartu nutika linnaosa kortermajad alustavad renoveerimistöid

alt

Kortermajad võivad uuendamiseks lisavahendeid saada alles 2020. aastal

alt

Lõuna-Eesti korteriühistuid julgustatakse usinamalt maju renoveerima

alt

Swedbank: laenuintress korteriühistutele hakkab sõltuma energiamärgisest

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Eesti kodumajapidamised toodavad kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

alt

Pealinna korteriühistuid kimbutab parkimiskohtade nappus

Kõige populaarsemad

1

2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

2

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

3

Pandeemia on tõstnud toitlustuspindade pakkumiste arvu rekordkõrgusele

4

Patarei Merekindluses algasid siselammutustööd

5

Saabuv sula paneb lumise katuse vastupidavuse proovile

6

Arco Vara võitis kohtuvaidluse kaubamärgi üle

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!