2018.a. jõustunud EL energiatõhususe direktiivi (EED) kohaselt peavad 2026.a. lõpuks kõikide lõpptarbijate vee-, kütte-, gaasi- ja elektriarvestid olema kaugloetavad. Energiasäästu saavutamiseks muutub arvestite kauglugemine kohustuslikuks nii uutes, kui ka vanemates korterelamutes. Täna on Eestis arvestite kauglugemine kasutusel hinnanguliselt ainult 10% korteriühistutest.
Vastavalt Euroopa energiatõhususe direktiivile (EED) peavad Euroopa liikmesriigid 2030.a-ks seatud 32,5%-lise energiasäästu eesmärgi saavutamiseks hoidma energiat kokku vähemalt 0,8% igal aastal.
Energiasäästu saavutamiseks on vajalik muuta kõik hoone- ja korteripõhised vee-, elektri-, gaasi- ja küttearvestid kaugloetavaks hiljemalt 2026.a. lõpuks ning direktiivist tulenev kauglugemise nõue hõlmab nii uute, kui vanemate hoonete arvesteid. Kui Eestis on elektriarvestid juba 2012.a. viidud kauglugemisele, siis kortermajade ja korterite vee- ja küttearvestitest on täna kaugloetavad hinnanguliselt ainult 10%.
Direktiivis on põhjendatud, et lisaks elektri-, kütte- ja gaasienergia kokkuhoiule aitab ka tõhus veemajandus energiasäästu eesmärkide saavutamisele palju kaasa, kuna see moodustab kokku umbes 3,5% energiatarbimisest. Lisaks moodustavad veelekked tervelt 24% kogu veetarbimisest. Seetõttu soovib Euroopa Liit toetada nutikate tehnoloogiate ja protsesside kasutamist energia kokkuhoiu saavutamiseks ning sellega plaanitakse minna välja lõppkasutajani, mis tähendab, et tarbimist mõõdetakse korteripõhiselt. Lisaks soovib Euroopa Liit tagada edaspidi tarbijatele nii reaalajas, kui ka tagantjärgi lihtsa ligipääsu oma tarbimisandmetele.
Direktiivi järgi jõustuvad uutele korterelamutele muudatused juba käesoleval aastal - pärast 25. oktoobrit 2020.a. on lubatud paigaldada üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad, tuleb ehitada ümber kaugloetavaks või vahetada välja kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1. jaanuariks 2027.a.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) info kohaselt on Eesti hetkel direktiivi hetkel üle võtmas. MKM hinnangul puudub hetkel kindlus, kas ja mis ulatuses ning millise ajaperspektiiviga Eesti antud direktiivi rakendab ja millal kaugloetavad arvestid kaugküttes, soojas vees ja gaasis lõppkasutajale tulevad. Hetkel puudub ka ajakohane informatsioon sellise süsteemi rakendamise kulutõhususest ja tehnilisest teostatavusest. Selle teadmise saamiseks on MKM tellimas uuringut, mis kaugloetavate arvestite paigaldamise võimalikkust uuriks. Plaani järgi valmib selline uuring 2020 suvel ning selle tulemuste põhjal otsustatakse, kas ja mis tingimustel kauglugemist Eestis rakendada.
Levikom on Eestis esimene ettevõte, kes pakub veearvestite kauglugemise teenust enda avaliku asjade interneti võrgu NORAnet kaudu, mis vastab kõigile direktiivis toodud nõuetele ja võimaldab lisaks automaatsele veenäitude edastamisele tuvastada ka lekkeid, torude külmumist või lõhkemist jpm. Levikomi lahendusega ühildub enamus turul pakutavatest kaugloetavatest arvestitest.
Levikomi IoT- ja ärilahenduste osakonna juhi Ove Tüksammeli sõnul on kortermajade kauglugemisele üleminek koheselt toonud välja probleemid, mida varasemalt ei suudetud tuvastada ning mille kulud elanikud kokkuvõttes kinni maksid. "Näiteks Nõmmel Valdeku tänaval asuvas kortermajas ilmnes, et elamu peaarvesti ja korterite arvestite näitude vahe on 10% ja ühistul tekkis kohe küsimus, kuhu vesi kaduma läheb,“ selgitas Tüksammel. "Lisaks andsid NORAnet võrku ühendatud kaugloetavad arvestid teada, kui tekkis külmumisoht või esinesid lekked.“ Tüksammeli sõnul ei tasuks ühistutel oodata, millal kauglugemine kohustuslikuks muutub, vaid ühistutel tasuks hakata mõtlema selle peale juba praegu, sest see annab koheselt kokkuhoidu ja vähendab ühistul ka halduskoormust.
Foto: Pixabay
