Metsa uuendamine on metsaomanikele seaduses ette nähtud kohustus

Kätte on jõudnud kevadine metsaistutamise ja -külvi hooaeg, mil pannakse alus uuele metsapõlvele. Metsaomanikud peavad tagama, et raiesmikele ja hukkunud metsaosadele saaksid kasvama uued sobilikud puuliigid.

Haldus, Metsa uuendamine, Keskkonnaamet, Olav Etverk, Metsa müük, Metsade hooldamine, Eramets, Metsamaa

„Tuletame meelde, et metsa uuendamine on metsaomanikele seaduses ette nähtud kohustus. Vastavalt metsaseadusele tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid nagu metsaistutus, külvamine ja täiendav istutamine koos puutaimede edasise hooldusega,“ ütles Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Metsade uuendamise kohustuse täitmist kontrollib Keskkonnaamet igal aastal. Seda kohustust tuletab Keskkonnaamet metsaomanikele vajadusel ka meelde, saates märgukirja või ettekirjutuse.

Eelmisel aastal hindas Keskkonnaamet metsauuenduse olemasolu kokku 8042 hektaril, millest enam kui pooled (4638 ha) olid üle viie aasta vanused raielangid, kus metsaseaduse kohaselt peab noor mets juba kasvama.

Nõuetekohaselt polnud metsa uuendatud 14%-l üle viie aasta vanustest lankidest. Keskkonnaamet saatis metsaomanikele 114 märgukirja ja 3 ettekirjutust, kus juhtis metsade uuendamise kohustusele tähelepanu ning andis selleks tähtaja.

Arvestades eelmist männikärsakale soodsat suve, tuleb mõelda ka istutatud taimede kaitsmisele erinevate kahjurite eest. „Lisaks palume igal metsaomanikul keskealistes ja vanemates kuusikutes liikudes panna tähele võimalikke kuuse-kooreüraski kahjustusi, mis on viimastel aastatel kuumade ja põuaste suvede ning soojade talvede tõttu jõudsalt levima hakanud,“ ütles Olav Etverk. Kahjustuste avastamisel tuleb Keskkonnaametile esitada kahjustuse teatis.

Keskkonnaamet tänab vastutustundlikke metsaomanikke ja soovib neile metsade eest hoolitsemiseks jõudu.

Keskkonnaameti läbi viidud sügisese metsaistutusmaterjali inventuuri järgi kasvab meie taimlates selleks kevadeks 31,5 miljonit istutuskõlbulikku taime. Seda on kolme miljoni taime võrra enam kui eelmisel aastal. Enim on taimlates kuusetaimi (14,8 mln) ja männitaimi (12,7 mln).

Mullu kasutati tarnijate aruannete ja Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest saabunud teatiste põhjal metsade uuendamiseks kokku 38,6 miljonit taime. Populaarseim istutusartikkel oli jätkuvalt kuusetaim, kokku istutati eelmisel aastal 22,2 miljonit kuusetaime, millega on võimalik metsa uuendada ca 15 000 hektaril.

Omakasvatatud taimi Eestis nappis ja seetõttu toodi mullu naaberriikidest juurde 5,3 miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka Eestist väljaviidud puuseemnetest ja teistes EL-i liikmesriikides kasvatatud taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist sissetoodud metsataimedest 83%. Eestist viidi teistesse riikidesse 1,8 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed (86%).

Keskkonnaameti 2019. aasta metsauuenduse inventuuride kohaselt on valdav osa erametsade 2013. aasta raiesmikke uuenenud kasega (38%), haavaga (18%) ja hall-lepaga (13%). Okaspuudega (kuusk või mänd) oli uuenenud 16% Keskkonnaameti poolt üle vaadatud erametsade raiesmikke.

Eriolukorras hakkavad kehtima täiendavad nõuded hoonete õhutamisele

06.04.2020

alt
alt

Maa-ameti teenustesse lisandusid sihtnumbrid ja huviobjektid

08.04.2020

Sarnased uudised

alt

Riigikohus: vald ei tohi eramaal asuvat teed alusetult kasutada

alt

Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

alt

Tondilosside lammutustoetuse saajate ring laieneb

alt

Bureau Veritas tunnistas Ibise ja Swissôteli Eesti turvaliseimateks hotellideks

alt

Rahandusministeerium kutsub mereala planeerimises kaasa rääkima

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Aadressiandmete süsteemi teenused tehakse kaasaegsemaks

alt

Aastaks 2050 tuleb renoveerida suur osa hoonefondist

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

Kõige populaarsemad

1

III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

2

Uus parkimisnorm on löök koduostja rahakotile

3

Segased signaalid kinnisvarasektoris

4

Patarei Merekindluse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Taevakaar“

5

Enim vargusi pannakse toime lukustamata ukse või lahtise akna kaudu

6

Ehitushinnad langesid ka kolmandas kvartalis

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla