Kinnisvaratehingute koguväärtus on seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti.

Järelturul oli korteri keskmine ruutmeetrihind 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturul maksis kahetoaline korter keskmiselt aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu

Allikas: Maa-amet

Uus rekord! Tiskres peeti seitse sarikapidu ühekorraga

21.01.2020

alt
alt

Kinnisvaramaakler – müügimees või midagi enamat?

22.01.2020

Sarnased uudised

alt

Eraklientide käitumine ennustab lööki linnakorteritele

alt

Kinnisvaratehingute arv kukkus aprillis aastases võrdluses kolmandiku võrra

alt

Ärimaa hind oli mullu viimase kümnendi rekordtasemel

alt

Kuu keskmise brutotulu eest saab Tallinnas 0,64 ruutmeetrit korteripinda

alt

Koroonaviirus pani Harjumaa ja Tallinna korteriturule pidurid peale – tehingute arv kukkus 44 protsenti

alt

Tallinna korteri ruutmeetrihind langes aprillis võrreldes eelmise kuuga 0,7 protsenti

alt

Kinnisvaraturul toimuvad korterite hinnamuutused praegu veel aeglaselt

alt

I kvartali lõpp oli kinnisvaraturul tavapärasemast madalama aktiivsusega

alt

Kriis muudab omanike turu üürnike turuks

Kõige populaarsemad

1

Riik suurendab väikeelamute omanikele mõeldud rekonstrueerimistoetust

2

Eraklientide käitumine ennustab lööki linnakorteritele

3

Kuhu tõttad, maakleriamet?

4

Uus elurajoon meelitab elanikke suure õunaaiaga

5

Millised muutused toimuvad büroopindadega?

6

Viljandimaal valmis kohaliku tööhõive soodustamiseks üürimaja

Toimetaja valik

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras