Kinnisvaratehingute koguväärtus on seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti.

Järelturul oli korteri keskmine ruutmeetrihind 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturul maksis kahetoaline korter keskmiselt aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu

Allikas: Maa-amet

Uus rekord! Tiskres peeti seitse sarikapidu ühekorraga

21.01.2020

alt
alt

Kinnisvaramaakler – müügimees või midagi enamat?

22.01.2020

Sarnased uudised

alt

Kinnisvaraturg jätkas juulis taastumise lainel

alt

Korteritehingute aktiivsus on jõudsalt taastunud, korterite hinnad langenud

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes juulis 0,3 protsenti

alt

Koroonakriis pani suvilaid soetama soomlased, aga mitte eestlased

alt

Kes tahab elada minevikus, ostab maja

alt

Kinnisvaraturg kukkus teises kvartalis viiendiku võrra

alt

Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

alt

Kinnisvaraturul läheb paremini kui oleks võinud oodata

alt

Kinnisvaraturul on kindlustunne taastumas

Kõige populaarsemad

1

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

2

Tagashoidlik loto mängimine kodulaenu ei välista

3

Efteni kolmas fond langes poolaastaga ligi 1,1 miljoniga kahjumisse

4

Kinnisvaraturul valitsevad optimism ja pessimism segamini

5

Kuidas kinnisvara hindamisest maksimumi võtta?

6

Koroonakriis pani suvilaid soetama soomlased, aga mitte eestlased

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla