Kinnisvaratehingute koguväärtus on seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti.

Järelturul oli korteri keskmine ruutmeetrihind 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturul maksis kahetoaline korter keskmiselt aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

Kinnisvarastatistika, Kinnisvaraturu ülevaated, Maa-amet, Johannes Nõupuu

Allikas: Maa-amet

Uus rekord! Tiskres peeti seitse sarikapidu ühekorraga

21.01.2020

alt
alt

Kinnisvaramaakler – müügimees või midagi enamat?

22.01.2020

Sarnased uudised

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas märtsis aastaga 11,6 protsenti

alt

Koroonakriis ei ole korterite müügihindu veel oluliselt kõigutanud

alt

Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

alt

Kriisis saavad esimesena pihta päevinäinud korterite müüjad

alt

Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus oli veebruaris väga hea

alt

Millised muudatused ootavad kinnisvarasektorit?

alt

Eluaseme hinnaindeks kasvas möödunud aastal 7 protsenti

alt

Kinnisvaratehingute väärtus oli teisel poolaastal rekordiline

alt

Vahetult Tallinna piiri taga on kinnisvara hind kõrgem kui äärelinna asumites

Kõige populaarsemad

1

Mis siis, kui kinnisvarahinnad tõusevad koroonakriisist hoolimata?

2

Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

3

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

4

Inimesed istuvad kodus ja uudistavad kinnisvarakuulutusi

5

Korteriühistu üldkoosolek tuleb edasi lükata või korraldada virtuaalselt

6

Koroonakriis ei ole korterite müügihindu veel oluliselt kõigutanud

Toimetaja valik

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

alt

Kinnisvara ostuesindus on mõeldud neile, kes oma hambaid ise ei paranda

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole