Üle poole Eesti elanikest ei oma kodus esmaseid tulekustutusvahendeid

Tulekahjusid tuleb ette nii korterites kui ka eramajades ja tihti on nende põhjuseks elektrisüsteemidega seotud rikked. Kahjuks ei ole paljudel Eesti inimestel kodus isegi esmaseid tulekustutamise vahendeid, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.

Turvalisus, Kindlustamine, Kodu turvalisus

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp ütles, et tulekahjud leiavad aset nii korterites kui ka eramajades, sest vägagi tihti tekivad probleemid elektrisüsteemides. Paraku selgus uuringust, et koguni 58 protsendil Eesti inimestest pole kodus tulekustutusvahendeid – ei tulekustutit ega tuletekki.

„Ei tasu arvata, et tulekustutusvahendeid läheb vaja vaid eramajades, kus maja kütmiseks kasutatakse näiteks gaasi või puitu. Tulekahju võib alguse saada elektrisüsteemidest ning tuletekki võib vaja minna igas elukohas. Uuringust selgus, et tulekustutusvahendeid pole lausa 73 protsendil korteris elavatest inimestest. See on väga selge märk, et riske ei hinnata õigesti,“ selgitas Sepp.

Uuringust selgus, et ridaelamute ja eramajade elanikest pole tulekustutusvahendeid 26 protsendil. Samuti on eramajades suhteliselt enam tuletekke kui korterites (vastavalt 25 ja 11%).

„See näitab, et eramajade elanikud mõistavad võimalikku ohtu paremini. Kahjuks levib tuli mõnikord nii kiiresti, et ilma spetsiaalsete vahenditeta ei ole võimalik selle levikut piirata ja seda kustutada. Seega jääb vaid tagantjärele tarkus, et üht või teist tulekahju oleks saanud ka kustutada,“ ütles Sepp.

Tulekahjude suurim põhjus on elektrisüsteemide rikked

If Kindlustus on viimase aasta jooksul registreerinud 117 tulekahju, mille hüvitamisele kulus 1,35 miljonit eurot, igale elukohale keskmiselt 13 700 eurot. Kõige enam on tulekahjusid tekitanud elektrisüsteemidega seotud rikked (18%). Samuti on tulekahjusid põhjustanud äike (15%), hooletus lahtise tulega, sh suitsetamine (10%), kütteseadme rike (7%) ja toidu valmistamine (5%).

„Sellest lähtuvalt on kindlasti ka kortermajade elanikel vaja mõelda oma pere turvalisuse peale, kuna tulekahjud ei taba vaid eramaju. Näeme, et ligi pooled tulekahjudest on toimunud korterites,“ lisas Sepp.

Uuringus vaadeldi peale Eesti ka teisi Balti riike. Lõunanaabrite juures on nimetatud probleem veelgi suurem. Esmaseid tulekustutusvahendeid ei ole 69 protsendil Läti ja 72 protsendil Leedu elanikest.

Foto: Pixabay

Eesti koolidest saavad tulevikus vanadekodud

18.12.2019

alt
alt

Kolm kümnendit eripalgelist Eesti kinnisvaraturgu

18.12.2019

Sarnased uudised

alt

Tormi eel tasub aed kolast tühjaks teha

alt

Kuidas ennetada äikesekahjusid?

alt

7 soovitust, kuidas puhkusele minnes kodu turvalisus kindlustada

alt

Iga viies suvekodu omanik on olnud varguse või sissemurdmise ohver

alt

Kulupõletamine võib osutuda vägagi kulukaks

alt

Kas kindlustus hüvitab tiiki kukkunud robotmuruniiduki?

alt

Kindlustus ei leevenda automaatselt äikesetormist tekkinud kahjusid

alt

Mille eest kaitseb kindlustus koduaias?

alt

Ehitusjärgus või renoveerimist ootava kodu puhul ei tasu kindlustust alahinnata

Kõige populaarsemad

1

Tallinna üüriturg vaevleb ülepakkumise käes

2

Uusarenduste müük kogub uuesti hoogu

3

Allahindlused kinnisvaraturul – müüt või tegelikkus?

4

Ehitusfirmad: kriisi mõjud jõuavad ehitussektorisse tuleval aastal

5

Hästi lähevad kaubaks ülikoolide lähiümbrusesse jäävad korterid

6

5 tegurit, mis aitavad turbulentsetel aegadel hoida ärikinnisvara väärtust

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla