Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

Järjest kiiremini läheneb müstiline ja kohati kardetud kuupäev 01.01.2020. Rahva seas kardetakse, et järgmise aasta algusest potsatavad postkastidesse prisked trahvinõuded neile, kellel pole hooneid kantud ehitisregistrisse või on kannete aluseks olevad andmed valed, kirjutab Domus Kinnisvara kutseline vanemmaakler Katrin Kuusma.

Seadusandlus, Toimetaja valik, Nõuanne, Katrin Kuusma, Domus Kinnisvara OÜ, Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, Seadustamata hoone, Ehitusregistrisse kandmine, Ehitusregister

On kuulda spekulatiivseid trahvisummasid alates 500 eurost kuni 100 000 euroni. Kas hirmudel on alust ja kui suur on võimalus, et kinnisasja omanikku ootab võimalus saada trahvi? Kõigest sellest on alljärgnevalt kirjutatud eelkõige füüsilisest isikust kinnisasja omanikku silmas pidades. 

Aastal 2015 võeti vastu ja hakkas kehtima ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS). See on muutnud kinnisasjade omanike vastutusala suuremaks ning tõepoolest on võimalik omanikele teatud kohustuste täitmiseks määrata  sunniraha, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 10 000 eurot ja juriidilisele isikule 100 000 eurot (EhSRS  §29 lg 9). Teemat veelgi segasemaks on ajanud jutud, et Tallinna linn väljastab kergekäeliselt enda territooriumil olevate ebaseaduslike hoonete omanikele 500 euroseid trahve. Kuid ärgem unustagem, et vanasõnagi ütleb:“ Valel on lühikesed jalad!“

Nimelt  EhSRS §26 järgi korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning  §26 alusel kantakse sinna seni kandmata hooned, nende ehitisealune pind ja koordinaadid.  Seadustamata või ebakorrektsete andmetega hoonete tuvastamisega on kohalikud omavalitsused juba aastaid tegelenud. Eelkõige on korrektsed andmed vajalikud hoonete ohutuse hindamiseks ning erinevate kommunikatsioonide rajamisel piirkonnas (nt kütte-, kanalisatsioonilahendid, teedevõrk jne).

Mis asi üldse on ehitisregister ja kust kinnisasja omanik infot leiab? Ehitisregister riiklik register, kus saab esitada taotlusi ja dokumente elektrooniliselt läbi registri. Selle peamine eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Kuigi andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, ei tohi unustada, et taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel on õiguslik tähendus. Andmed on avalikud, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel. Juurdepääs andmetele on nii X-tee kaudu kui ka isikutuvastusega sisselogimisel veebilehel www.ehr.ee

Ehitisregistris peavad kajastuma kõik ehitised v.a juhul kui hoone ehitisealune pind jääb alla 20 ruutmeetri ja kõrgus alla 5 meetri. Ehk siis hooned, mis ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist, ei pea kajastuma ehitisregistris. Ehitusloa ja -teatise kohustuslikkusest annab väga hea ülevaate ehitusseadustiku lisa 1, mis on leitav aadressilt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/3201/5001/Lisa_1.pdf

Näited: Maal elaval tädi Juulal on aiapaviljoni, mille ehitusalune pind on 17 ruutmeetrit ning mille kõrgus on 2,5 m.  Sellise ehitise rajamiseks ei ole vaja ehitusteatist ega ehitusluba ning seega ei pea see hoone kajastuma ehitisregistris. Kui aga tädi Juula aiapaviljon on 20-ruutmeetrise või enama ehitisealusepinnaga siis peab ta kontrollima, et ehitis oleks kantud registrisse.

Nüüd aga jõuame selleni, et kust on tekkinud valearusaamad trahvidest. Ehk siis eelpool mainitud sanktsioonid (nii EhSRS  §29 lg 9 alusel väljastatav sunniraha ega ka 500 eurone riigilõiv) ei ole seotud kuupäevaga 01.01.2020 nagu enamus arvab.  On levinud arusaam nagu väljastaks kohalik omavalitsus „trahvikviitungeid“ selle eest, et hooneid ei ole registris. See on aga täiesti vale! Järgnevalt selgitab artikli autor „puust ette ja punaseks värvitud“ meetodil, kuhu „koer on maetud“ ning millal võib kinnisasja omanik leida ennast olukorras, kus talle on kohalik omavalitsus väljastanud sunniraha määruse.

Sunniraha rakendamine ei ole seotud sellega, kas olemasolev ehitis on kantud 2020 aastaks ehitisregistrisse või mitte.

Sunniraha meedet saab rakendada kui peale kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ettekirjutusi ei ole ettekirjutustes välja toodud eksimusi likvideeritud seal ettenähtud aja jooksul. Seega kui kinnisasi on ehitisregistris olemas kuid tema dokumentatsioon ei vasta reaalsele olukorrale ning omanik ei korrasta neid, on võimalik et kohalik omavalitsus proovib mõjutada omanikku läbi sunniraha rakendamise.

Näide: tädi Juula lasi ehitada naabrimehel endale kahekordse maja 2006 aastal kuid ei ole selle seadustamisega tegelenud. Seekord elab tädi Juula aga piirkonnas, kus on detailplaneeringuala.   Kuna kõik ehitustööd ei ole dokumenteeritud, tellib ta ehitise auditi. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule. Auditi tulemusena saab tädi Juula teada, et detailplaneeringus on ettenähtud ühekordne elamu. Lisaks sellele, et tädi Juula elumaja ei vasta detailplaneeringus kehtestatud tingimustele, selgub ka et maja teine korrus ei vasta ohutusnõuetele.  Kohalik omavalitsus teeb ettekirjutuse tädi Juulale, et ta peab teatud puudused kõrvaldama. Tädi Juula ei täida ettekirjutusi ning alles siis saab kohalik omavalitsus tädi Juula mõjutamiseks võimalust kasutada sunniraha rakendamist, mille ülemmäär on füüsilisele isikule 10 000 eurot. Nõue, et ehitis peab olema püstitatud õiguslikul alusel, peavad olema nii ehitus- kui kasutusload, tuleneb juba kehtivast ehitusseadusest.

Levinud on väärarusaam nagu väljastaks kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule trahvi kui hoone ei ole ehitisregistrisse kantud. Tegelikult on see aga enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv 500 eurot, millele lisaks ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest. See tuleneb hetkel kehtivast riigilõivuseadusest § 3316 ning  rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust.

Näide: seekord aga tädi Juula täidab ettekirjutised ning ehitise audit tuvastab, et hoone on ohutu ja vastab kõikidele nõuetele. Seega on ebaseaduslik ehitis saanud registriküpseks ning nüüd tasub tädi Juula registrisse kandmise eest riigilõivu 500 eurot.

Kokkuvõtteks saab öelda, et paanikaks ei ole põhjust. Kontrollige enda hoonete kandeid ehitisregistri internetilehelt või X-tee kaudu. Kui avastad, et hoonet või hooneid ei ole registris, siis võta ühendust kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga. 

400 koduga uus Tiskreoja elurajoon sai nurgakivi

28.11.2019

alt
alt

Kolme aastaga valmib Tallinnas 175 000 ruutmeetrit büroosid

29.11.2019

Sarnased uudised

alt

Kodust ilma jäämiseks piisab allkirjast

alt

Peidetud kinnisvarapärlid ehk kuhu investeerida?

alt

Paljud peavad end ekslikult kinnistu ainuomanikeks

alt

9 meelespead üürnikule

alt

Puukelanikest vabanemine pole lihtne

alt

Kui suurte kuludega peab kinnisvaratehingut sõlmides arvestama?

alt

Kes peab korteri üürimisel tulumaksu deklareerima?

alt

Kuidas sõlmida üürilepingut?

alt

Kinnisvara vahendamisel on kuulutustes energiamärgise info kuvamine kohustuslik

Kõige populaarsemad

1

Selgusid kinnisvaraportaali City24 Aasta Tähed 2019

2

Äkki maksin korteri eest liiga palju?

3

Uued korterid on ja jäävad populaarseks

4

Tallinna eluaseme taskukohasus on sel aastal halvenenud

5

Vaata, milline Rail Baltica tulevikus välja näeb

6

Eesti Korteriühistute Liit: pühade meelelahutus ei tohi naabreid segada

Toimetaja valik

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!

alt

5 tähelepanekut 2019. aasta üüriturust