Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

Kõrge energiaklassiga kortermaja ei tähenda alati ülimadalaid kommunaalarveid. Küll aga tähendab see mõistlikke kõrvalkuludsid, mille eest saab nii efektiivse küttesüsteemi kui ka hulga mugavusi.

 

Nüüdseks on A- ja B-energiaklassiga elamuid ehitatud juba aastaid ning need on ostjaskonna seas hinnatud. Samas, endiselt tekitab segadust kõrvalkulude teema. Siiani levib arusaam, et kõrge energiaklass toob väikesed arved. See pole tingimata vale, kuid alati mitte nii must-valge.

Tegelikult tähendab kõrge energiaklass seda, et mõistlike kõrvalkulude eest on tagatud nii energiatõhusus kui ka erinevad lisahüved. Mida madalamaks klass läheb, seda kõrgemad on igakuised kommunaalarved.

Arvete lõplik suurus numbrites sõltub aga paljudest komponentidest, millest osa on seotud piirkondlike erisustega.

Arvetes kajastuvad nii mugavused kui asula küttesüsteem

Esmalt mõjutavad igakuiseid kõrvalkulusid muidugi maja tehnilised aspektid – materjalid, ruumide kõrgus, ventilatsioon ja selle kasutamise intensiivsus ning aknad ja nende pinna suurus.

Arvete kulukaim rida on reeglina soojusenergia. Seda mõjutavad piirkonna kaugkütteallikas ja selle hind (gaas, hakkepuit jms). Eri piirkondades on sõltuvalt mitmetest teguritest samal kütteliigil ka erinev hind. Kui küte on lokaalne, toimub hinna kujunemine hoopis teistel alustel. Siia samasse lõiku asetub ka vee hind.

Seejärel jõuame elektrihinnani. Kui korterites makstakse seda arvesti alusel, siis laiem teema on üldelekter. Näiteks uusarendustes on selle kogusumma tihti suurem, sest maksta tuleb ka hoovi ja parkla valgustuse eest.

Kommunaalarvete suurust mõjutavad loomulikult ka haldustasud. Siin on olulisel kohal see, kas hoone juures teeb igapäevaseid toimetusi haldusfirma või ühistu. Viimase puhul tehakse sageli mõned tööd iseseisvalt (koristus, muruniitmine).

Ja ei maksa unustada, et näiteks uusarenduses maksab inimene ka erinevate mugavuste eest (lift, videovalve, soe parkla, targad kodulahendused jms) ning see kajastub ka igakuistes tasudes.

Ning lõpetuseks oleneb kõik ka sellest, kui palju on hoones korteriomandeid – mida rohkem maksjaid, seda väiksemad kulud.

Seega, energiatõhusate hoonete arvete kujunemisel on omad kindlad tegurid nign alati ei maksa eeldada, et need on ulmeliselt väikesed. Küll aga on kindel, et kõrge energiaklassiga maja toob mõistlikud kõrvalkulud ja efektiivsema ressursikasutuse võrreldes samas piirkonnas olevate hoonetega, mis ei ole nii säästlikud. Seetõttu on ka kõrge energiamärgis tugev müügiargument.

Foto: Pixabay

Kes maksab korteri eelmise omaniku võlad?

27.11.2019

alt
alt

400 koduga uus Tiskreoja elurajoon sai nurgakivi

28.11.2019

Sarnased uudised

alt

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit soovivad kinnistuomanike teoorjuse lõpetamist

alt

Hoonete 3D mudelid nüüd kättesaadavad avaandmetena

alt

Maa-amet kutsus ellu kiirortofoto teenuse

alt

Tallinna ehitusprojektide menetluste arv lööb rekordeid

alt

Litsentseeritud maamõõtja leidmine muutub järjest lihtsamaks

alt

Kogu Eesti 3D kaart sai avalikuks

alt

Tartu linnavalitsuses alustab juunist tööd ruumiloome osakond

alt

Maa-amet valmistub tootma Eesti kohta rohkem kolmemõõtmelisi ruumiandmeid

alt

Eestlased tahaks "lumemaksu" maksta

Kõige populaarsemad

1

Uuring: naabritevaheline suhe peaks piirduma viisaka tervitamisega

2

Haaberstis jätkub kaasaegsete ja energiatõhusate ärihoonete arendus

3

Jah, meil on kinnisvarabuum!

4

Aktiivne eluasemelaenuturg sai juunis veidi jahutust

5

Kuressaare golfialale kavandatakse elamukvartalit

6

Kaamos tahab Lätis jõuda 10-protsendise turuosani

Toimetaja valik

alt

Juurdepääsutee on krundi väärtuse oluline komponent

alt

Olulised põhjused, miks kaasomandit vältida

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?