Suvilaomanikel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo kontrollis juuni alguses Narva, Narva-Jõesuu ning Sillamäe piirkonna aiandusühistu hoonete üldist tuleohutust. Samuti kontrolliti hoonetes, milles on küttesüsteem või mida kasutatakse ööbimiseks, ka suitsuanduri olemasolu.  Eesmärgiks oli veenduda, kas küttekolded on kutsetunnistusega  korstnapühkija poolt perioodiliselt kontrollitud.

Nõuanne, Päästeamet, Suvila ehitamine, Suvila

Kokku kontrolliti 120 hoonet, nendest puudutustega oli 70, korras 50. Enamus puuduseid oli seotud suitsuanduritega – kas puudus või ei töötanud.  Paljudel juhtudel puudus küttesüsteemide ohutust kinnitav korstnapühkija akt.

Lisaks näeme praktikas tihti olukordi, kus ohutusnõuete täitmine ja ehitustegevus ei käi käsikäes.

Ida päästekeskuse inspektorite soovitused ehitustegevuseks Kui  plaanidaia- või suvilakrundi soetamist ja hoone ehitamist, siis toome mõned punktid, millele võiksid juba varakult mõelda.

Kogu ehitustegevust korraldab kohalik omavalitsus ning sealt tulebki alustada – enne, kui üldse midagi ehitama hakatakse. Seal saad esitada taotlusi ning küsida nõu võimalike piirangute kohta. Vastavalt vajadusele kaasab kohalik omavalitsus asjaajamisse ka teisi asutusi, ning inimene ise ei pea erinevate osapoolte vahel jooksma. Üldjuhul on toimub kogu asjaajamine elektroonses ehitisregistris – kiire ja mugav paberivaba lahendus.

Krundi soetamisel pööra tähelepanu selle suurusele. Hinda, kas valitud krundile mahub sinu soovitud suvekodu. Või kui soovid osta aiamaja perspektiiviga muuta see tulevikus elumajaks, tuleb kindlasti arvestada krundi mahutavusega ja võimalustega. Praktikas oleme tihti kokku puutunud olukordadega, kus maatüki või maja soetamisel ei arvestata selle võimalustega ning soovitakse neist ohutuse arvelt kõrvale kalduda.

Ohutuses Päästeamet mööndusi ei tee, kuna inimeste elu ja tervis võib sõltuda just järgnevate nõuete täitmisest.

Kui ehitad kinnistu piiridele väga lähedale, siis see toob kaasa täiendavad ehituslikud nõuded ning ka piirangud naabrite ehitustegevusele.

Ehitiste vaheline ala peab olema selline, et tuli ei leviks kergesti naaberehitisele ning tulekahju levimise oht jääks väikeseks. Nõutav hoonetevaheline kaugus e kuja on 8 m. Kui ehitad sellest lähemale, tuleb arvestada ehituslike meetmetega, mis võivad tuua kaasa suuri väljaminekuid. Naabritevahelised kokkulepped siin ei loe. Kui ka naaber on nõus, et ehitad tema hoonetele lähemale kui 8 m, peab ehituslikke meetmeid ikkagi kasutama.

Veel üks oluline asi, millega tuleb arvestada, on tuletõrje veevarustus. Ühe elumaja tulekahju kustutamiseks kulub umbes 100 kuupmeetrit vett, kuid päästeauto peal on vett 3 kuupmeetrit, mis on eelkõige mõeldud elupääste tegevusteks. Seega tasub sellele mõelda. Päästjate autodes olevast veest ei pruugi Sinu maja päästmiseks jaguda. Tuletõrje veevõtukohad ongi selleks, et kustutamiseks vajalikku vett juurde tuua. Sealt tuleb ka nõue, et veevõtukoht asuks maksimaalselt 150 m kaugusel, et mitte raisata väärtuslikku aega vee varumisel.

Operatiivsõidukite jaoks on oluline ka krundile juurdepääsu tagamine.

Suvilapiirkondade tänavad peaksid olema vabalt läbitavad.

Päästemeeskonnal on küll võimekus näiteks metallväravaid avada, kuid betoontõketest nad läbi ei pääse. Hädaolukorras ei pruugi abi Sinuni kiiresti jõuda.

Päästeameti kodulehelt leiab ka täiendavat infot tuleohutusnõuete kohta oma kodus: https://www.rescue.ee/et/juhendid-eraisikule.

Pärnus valmis uus spaahotell

21.06.2019

alt
alt

Uuendamata energiamärgis võib kodulaenule kriipsu peale tõmmata

25.06.2019

Sarnased uudised

alt

Kuidas sõlmida üürilepingut?

alt

Turvaline väljumine ruumidest ja hoonetest ohu korral

alt

10 olulist asja, mida kodu turvalisuse jaoks enne puhkusele minekut teha

alt

Kuidas kaitsta oma kodu äikese eest?

alt

Kinnisvara vahendamisel on kuulutustes energiamärgise info kuvamine kohustuslik

alt

Ekspert hoiatab: korterit ostes tuleb sihtotstarbe osas olla väga tähelepanelik

alt

Vanade akende fookuspäev innustab hooldama ja taastama väärikaid aknaid

alt

Millised on suurimad vead kinnisvara müümisel?

alt

11 olulist asja seoses korteriühistu koosoleku korraldamisega

Kõige populaarsemad

1

Kinnisvaraturg kõrvetab valusaimalt 1990ndatel ehitatud korterite omanikke

2

Rimi ehitab Pärnusse Jannseni keskuse

3

Kes peab tasuma remondifondi- ning ühistu laenumakseid, kas üürnik või üürileandja?

4

Investorid võiks pilgu pöörata Harjumaa üürikorteritele

5

Kodu lühiajaline väljaüürimine võib omanikule kalliks maksma minna

6

Airbnb muudab majutusplatvormi selgemaks

Toimetaja valik

alt

Kinnisvara vahendamisel on kuulutustes energiamärgise info kuvamine kohustuslik

alt

Ekspert hoiatab: korterit ostes tuleb sihtotstarbe osas olla väga tähelepanelik

alt

Ostujõu kasv soosib korteriturult eramuturule siirdumist