Kinnisvaraturgu mõjutavad enim 4 tegurit

Kui ülemaailmsed rahanduskriisid välja jätta, siis kohalikul tasandil on peamiselt neli tegurit, mis kinnisvaraturgu mõjutavad. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et olulisimad tegurid on laenuraha hind, demograafilised muudatused, üldine majanduskliima ja poliitilised otsused.

Kinnisvaraturu ülevaated, Pindi Kinnisvara, Peep Sooman

Raha hinnaga on hetkel kõik väga hästi. Euribor on negatiivne ja lähiajal pole selle suurt tõusu oodata, ka pankade eluasemelaenude marginaal jääb vahemikku 2-2,5%, mis teeb laenutooted suhteliselt odavaks ja suurendab inimeste laenu- ning ostuvõimet,“ selgitas ta. „Kuid mida ahtamaks jääb konkurents kohalikul pangandusturul, seda jõulisemalt hakkavad ka pangamarginaalid tõusma, lisaks tuleb arvestada, et Euribor ei jää negatiivseks igavesti,“ sõnas Sooman. „USA-s on FED-i intressimäär juba 2,5%, Euroopa ei saa jääda igavesti odavat raha nautima, küsimus on eelkõige selles, kas tõus tuleb aastal 2020 või 2021,“ lisas ta.

Teise tegurina tõi Sooman välja demograafia. „Selles kontekstis on Eesti kinnisvaraturule probleemid sisse kodeeritud. Inimesed kolivad töökohtade nimel kahte suuremasse linna, väiksemad piirkonnad surevad lihtsalt aegamisi välja ja kõige murettekitavam on asjaolu, et 5-10 aasta pärast on kinnisvaraturul aktiivseid noori vanuses 25-29 umbes kolmandiku võrra vähem,“ rääkis ta. „Tulevikus hakkab Eestis sõna otseses mõttes elamispindasid üle jääma,“ selgitas Sooman. „Meil on aastakümneid demograafiline kriis olnud, kuid nüüd hakkavad selle mõjud tundma andma“, rääkis ta.

Kolmandaks teguriks on majanduskeskkond, mille alla kuuluvad nii tööhõive, ostuvõime, konkurentsivõime eksporditurgudel jms. „Tööpuudus on meil rekordiliselt madal, palgad suhteliselt korralikud ja töökäte puuduse korvamiseks on palgatud kümneid tuhandeid välismaalasi, peamiselt ukrainlasi, peamiselt ehitussektorisse,“ ütles Sooman. „Elu tundub nagu lill, aga kinnisvaraturu mõistes on see meeletu risk, mida isehakanud üüriinvestorid on võõrtööjõu üürinõudluse teenindamiseks võtnud. Enamus laenu abil korteri ostnud üüriinvestoritest võivad ju kiidelda, et neil on kohalikud üürnikud, kuid tegelikult on kõik tehingud omavahel ahelas. Kui ehitusturu jahenemisel kaob Eestist 10 000 või rohkem ukrainlast, jääb mitu tuhat korterit tühjaks ja ka üürihinnad kukuvad kolinal. Siis on küsimus ainult selles, kas üüriinvestoril on piisavalt kapitali, et mõned aastad omast taskust üürihinna ja laenumakse vahe kinni maksta,“ ütles ta. „Ekspordivõime on täiesti eraldi teema. Eesti on üks väheseid riike maailmas, mille ekspordi ja impordi mahud on võrdsed ja see pole üldse hea näitaja. Piltlikult öeldes ostame me tooraine Poolast sisse, vormime sellest mingi toote ja müüme põhjamaadesse edasi, aga kui põhjamaalastel muutub selle toote ise tegemine odavamaks, on Eesti mängust väljast ja oleme lihtsalt üks külmunud majandusega riik 59. laiuskraadil,“ lisas ta.

Neljandaks teguriks nimetab Sooman poliitilisi otsuseid, milleks on erinevad maksud, garantiid, investeeringud infrastruktuuri ja üleüldine investeerimiskliima. „Tegelikult ei ole välisinvestorid Eestisse väga teretulnud ja see on suur miinus,“ ütles Sooman. Teisalt on kohalikul tasandil kinnisvara soetamine ja omamine tehtud väga talutavaks. „Meil puudub kinnisvaramaks, paljudel juhtudel on inimestel maamaksust vabastus, KredExi toel on võimalik noortel peredel ja energiasäästlikesse majadesse osta elamispind vähendatud omafinantseeringuga, turg on sellega kohanenud ja aastatega paika loksunud,“ hindas Sooman. „Loodetavasti jäävad kunagised valimislubadused, mille kohaselt hakkaks riik garanteerima tervet eluasemelaenu omafinantseeringut, ajaloo prügikasti, sest see ajaks turu lühiajaliselt ülimalt kuumaks, kuid sellevõrra tuleb ka jahtumine valusam,“ lisas ta.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kinnisvaraturul on omad võlud, kuid ka omad valud, mida tasub igal varaostjal silmas pidada. Me ei näe, et midagi liiga head või liiga halba üleöö toimuks, kuid peame olema muutusteks valmis ja võimalusel koguma kehvemate aegade jaoks ka väikest  rasvavaru,“ lisas ta. „Ja loomulikult on nii, et meie siin oma pisikeses konnatiigis võime analüüsida turgu palju tahame, ent kui näiteks USA läheb Iraani või Põhja-Koreaga sõjajalale, ei tähenda kohalikud targutused enam mitte midagi, sest selliste sündmustega muutub juba terve maailm,“ lisas Sooman.

City24: Sellist asja ei näe iga päev, et rõivakirst on praeahi!

23.05.2019

alt
alt

Mereäärne kinnisvara on populaarne

24.05.2019

Sarnased uudised

alt

Esimene korrus viib Tallinnas korteri hinnast kümnendiku

alt

Millal ületatakse Tallinnas korteri ruutmeetri 2000-eurone hinnapiir?

alt

Soomlaste ja eestlaste tavad korteri ostmisel või üürimisel võivad kõvasti erineda

alt

Tallinna eluaseme taskukohasus püsib stabiilsena

alt

Reaalsus: viimase korruse korteri eest rohkem ei maksta

alt

Maikuu tõi nii Tallinna kui Tartusse turuaktiivsuse languse

alt

Ligi pool tänastest üürnikest plaanib 3 aasta jooksul kodu osta

alt

Tallinna korteri ruutmeeter läks kuuga 76 eurot kallimaks

alt

Majaosa Harjumaal? Hinnad erinevad kolmekordselt

Kõige populaarsemad

1

Uus tase: kolmetoalised „arendatakse“ neljatoalisteks

2

Vaata, millised on Tallinna rikkamad ja vaesemad asumid

3

Ülemiste Cityt hakkab lennujaamaga ühendama uhke rohehoone

4

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda kinnitas ühtsed head tavad kinnisvaramaakleritele

5

Harku valla suurim elamuarendus on osutunud populaarseks

6

Miks naabri peldik läbi kostab?

Toimetaja valik

alt

Kinnisvara vahendamisel on kuulutustes energiamärgise info kuvamine kohustuslik

alt

Ekspert hoiatab: korterit ostes tuleb sihtotstarbe osas olla väga tähelepanelik

alt

Ostujõu kasv soosib korteriturult eramuturule siirdumist