Eesti eluruumide probleemid: saaste, müra ja rõskus

„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Statistikaameti statistikablogi heidab pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.

Statistika, Anu Õmblus, Statistikaamet

Alljärgnevalt lähemalt hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab.

Kõige enam morjendab eestimaalasi eluruumi ümbritsev saaste ja sinna kostev müra.

Mürana käsitletakse nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra näiteks liiklusest, äritegevusest või ümberkaudse tööstusega seoses. Saaste eluruumi ümbruses märgib saastatud õhku või muid keskkonnaprobleeme nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn ning saastatud vesi.

Viie aasta jooksul on õnneks näha olukorra paranemist. Kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis 2018. aastal tunnetas müra iga viies eestimaalane. Samuti on viie aastaga vähenenud eluruumi ümbritseva saaste tajumine – 2013. aastal tegi ümbritsev saaste muret igale neljandale eestimaalasele, 2018. aastal aga pisut enam kui igale kuuendale.

2013. aastal tunnetas iga kaheksas eestimaalane, et tema eluruumi seinad, põrand või vundament on rõsked. Sama suur hulk inimesi leidis, et eluaseme läheduses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga. 2018. aastaks langes oma eluruumi seinte, põrandate või vundamendi rõskuse probleemi tundvate inimeste hulk 3,6 protsendipunkti võrra ehk seda tundis iga üheteistkümnes elanik. Eluruumi lähedal kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga probleeme tundvate inimeste hulk langes 2018. aastaks veelgi enam, 5,1 protsendipunkti võrra ehk see valmistas muret igale kolmeteistkümnendale inimesele meie hulgast.

Viie aasta jooksul on inimestele kõige vähem muret tekitanud läbilaskev katus ja ebapiisav valgus. Kõige enam vähenes nende inimeste hulk, kelle jaoks on muret valmistanud saaste eluruumi ümbruses.

Statistika, Anu Õmblus, Statistikaamet

Eesti erinevates piirkondades tunnetavad inimesed oma leibkonna eluruumiga seonduvaid probleeme mõnevõrra erinevalt.

Kirde-Eesti leibkonnad on kõige rohkem kimpus saaste ja müraga, seda muret rõhutab peaaegu iga kolmas inimene. Võrreldes muu Eestiga, on Kirde-Eestis elavatele leibkondadele suuremaks mureks ka probleemid kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga eluaseme läheduses, mida tunnetab 13,8% leibkondadest.

Kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Kui võrrelda leibkondi Kirde- ja Lääne-Eestis, siis silmatorkav erinevus on nende leibkondade arvus, kes tunnevad muret kuritegevuse, vägivalla või vandalismi üle eluaseme läheduses. Kirde-Eestis on selliseid leibkondi neli korda enam kui Lääne-Eestis. Kõige vähem probleeme on Kirde-Eesti elanikel tilkuvate katustega: 1,8%-l leibkondadest laseb eluaseme katus läbi, mis on poole vähem kui Eestis keskmiselt.

Kui üldiselt on kõigis Eesti piirkondades kaks kõige teravamat probleemi eluruumi kostuv müra ja saaste eluruumi ümbruse, siis erandiks on siin Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi.

Statistika, Anu Õmblus, Statistikaamet

Rõõm on tõdeda, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi.

„Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval,“ ütleb eesti vanasõna. Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium.

Kinnisvarafirmade liitu hakkab juhtima Gert Jostov

16.05.2019

alt
alt

Millised on suurimad vead kinnisvara müümisel?

16.05.2019

Sarnased uudised

alt

Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus oli veebruaris väga hea

alt

Eluaseme hinnaindeks kasvas möödunud aastal 7 protsenti

alt

Nõudlus uute elamispindade järele püsib endiselt

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kerkis jaanuaris 3,6 protsenti

alt

Eesti majutusasutuste külastamine kasvas üle EL-i keskmise

alt

Ehituslubade väljastamine kasvas neljandas kvartalis üle viiendiku

alt

Eesti elamukinnisvara hinnad kasvasid EL-i keskmisest kiiremini

alt

Majutusettevõtetel oli tulus viinakuu

Kõige populaarsemad

1

Mis siis, kui kinnisvarahinnad tõusevad koroonakriisist hoolimata?

2

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

3

Inimesed istuvad kodus ja uudistavad kinnisvarakuulutusi

4

Kas kinnisvara eksperthinnang valmistas pettumuse?

5

Korteriühistu üldkoosolek tuleb edasi lükata või korraldada virtuaalselt

6

Pärnu uue autosilla arhitektuurivõistluse võitis ehitusfirma Fidele OÜ

Toimetaja valik

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

alt

Kinnisvara ostuesindus on mõeldud neile, kes oma hambaid ise ei paranda