11 olulist asja seoses korteriühistu koosoleku korraldamisega

Kevad on korteriühistutele oluline aeg just üldkoosolekute  korraldamiseks ja läbiviimiseks. Paljudel ühistutel on juba koosolekud  toimunud, aga kindlasti on ka neid, kus üldkoosolek alles ees seisab.

Korteriühistud, Nõuanne, Korteriühistu koosolek, Korteriühistu koosoleku korraldamine, Urmas Mardi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi  jagab EKÜL ajakirja ELAMU värskes numbris juhiseid, kuidas see  korrektselt läbi viia.

1. Mõiste "korteriomanike üldkoosolek"

On väga oluline, et üldkoosolek oleks läbi viidud kooskõlas  seadusega, sest üldkoosolekuga seotud õigusvaidlusi tuleb palju ette.

"Üht tuleb aga eriti rõhutada: mullu kehtima hakanud uues korteriomandi-  ja korteriühistuseaduses on mõiste „korteriühistu üldkoosolek“  asendatud mõistega „korteriomanike üldkoosolek“," märgib Urmas Mardi.

2. Kes kutsub üldkoosoleku kokku ja kes määrab päevakorra?

Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, samuti juhatuse asemel tegutsev  valitseja. Juhul kui ühistu kasutab ühist esindusõigust, oleks mõistlik koosolek kokku kutsuda ühiselt. Samuti on võimalik koosolek kokku  kutsuda liikmete algatusel ja seda minimaalselt 1/10 nõusolekul ära  näidates ka põhjuse.

3. Kui pikalt ette tuleb korteriomanikke koosoleku toimumisest  teavitada?

Kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui  põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestage, et tähtaega hakatakse lugema alates järgmisest päevast.

4. Kuidas üldkoosoleku kutsed korteriomanikele teatavaks teha?

Üldkoosoleku teade tuleb edastada viisil, et see oleks teatavaks tehtud  kõigile korteriomanikele. Juhul kui korteriomanik on teavitanud ühistut  oma elektronposti aadressist, tuleb üldkoosoleku teade edastada  elektrooniliselt sellele aadressile.

5. Kas on kohustus edastada korteriomanikele üldkoosolekuga seonduvad  dokumendid?

Kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine,  majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb  üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende  dokumentidega tutvumise kord. Muudatus võrreldes varem kehtinud  seadusega seisneb selles, et te ei pea korteriomanikele dokumente kätte  andma vaid määrama korra nii, et oleks tagatud dokumentidega tutvumise  võimalus. Juhul kui korteriomanik on teatanaud elektronposti aadress on  tal õigus saada dokumente elektrooniliselt.

6. Kellel on üldkoosolekul hääleõigus?

Korteriomanike üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle.  Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et  häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.

Korteriomanike üldkoosolekul osalemiseks õigustatud korteriomanike  ring määratakse üldkoosoleku päeval enne üldkoosoleku algust.  Selgituseks, üldkoosolekul õigustatud isikute tuvastamisel tuleb  lähtuda kinnistusraamatust.

7. Milline on koosoleku kvoorum, otsustusvõime ehk legitiimsus otuseid  vastu võtta?

Mainitud küsimus on tekitanud kõige rohkem erinevaid tõlgendusi ja  arusaamatusi.

Esimese asjana tuleb Mardi sõnul ühistud jagada kaheks – põhikirjata ja  põhikirjaga korteriühistud. Alates 01.01.2018 saavad ühistud tegutseda  ka ilma põhikirjata. Juhul kui põhikirja üldkoosolekul vastu võetud ei  ole, tuleb lähtuda seadusest või kokkuleppest. Kuivõrd kokkuleppeid on  sõlmitud vähe, siis kirjeldab Mardi antud punktis seaduse regulatsiooni.

Põhikirjata korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui  sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Selgituseks, et tegemist on kvalifitseeritud  enamusega, milles üheagselt peab olema ennem koosoleku rakendamist kohal  50+1 häältest, tingimusel, et neil kuulub ka suurem osa omandist,  tuginedes kinnistusraamatule.

"Olen aga siiani veendunud, et põhikiri lihtsustab korteriühistu  igapäevast tegevust, nii et minu arvates on korteriühistul mõistlik  põhikiri vastu võtta," rõhutab Urmas Mardi.  "Kuivõrd seadus annab  võimaluse korteriomanike koosoleku kvoorumi nõudeid põhikirjaga  reguleerida, saab ühistu ise otsustada, millist kvoorumit rakendada, et  koosolek oleks otsustusvõimeline," selgitab ta. "Oluline on määrata  kvoorum põhimõttel, et saaks esimesel koosolekul otsused vastu võtta ja  mitte kulutama aega, energiat ja raha korduskoosolekute kokku  kutsumisele. Seega oluline on teada, et üldkoosoleku otsustusvõimet  saatevastavalt ühistu vajadustele põhikirjaga reguleerida nii  väiksemaks kui ka suuremaks."

8.Kuidas korraldada korduskoosolekut?

Kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline  osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses  viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse  otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Antud teemal on jõustunud ka Riigikohtu lahend. "Oluline on teada, et ühistu oma  koosolekuga korduskoosoleku kvoorumit reguleerida ei saa vaid peab  lähtuma seadusest lähtuvalt," rõhutab Mardi.

9. Millised on nõuded üldkoosoleku protokollile?

Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku  toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele  jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad  alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla  selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust  osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

10. Millal ja kas peab avalikustama üldkoosoleku protokolli?

Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku  protokolli või selle osa ärakirja.

11. Kuidas toimub üldkoosoleku otsuste vaidlustamine?

Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse  tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Korteriühistu  organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60  päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

Tallinnaga piirnevas Harku vallas elab nüüd 15 008 elanikku

06.05.2019

alt
alt

Sõnajalad müüvad oma luksuslikku Miiduranna eramut

06.05.2019

Sarnased uudised

alt

Kortermaja renoveerimist planeeri vähemalt 10 aastat ette

alt

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

alt

Lumekoristustöid on soovitav õigeaegselt alustada

alt

Korteriühistute liidu soovitused, kuidas pühad ohutult ja rõõmsalt mööda saata

alt

Mitme kinnisasjaga korteriühistud peavad valmistuma muudatusteks

alt

Kortermajade rekonstrueerimistoetust tuleks oluliselt suurendada

alt

Vanade akende fookuspäev innustab hooldama ja taastama väärikaid aknaid

alt

Millised on suurimad vead kinnisvara müümisel?

alt

Veekahjud toovad kaasa märkimisväärsed kulud

Kõige populaarsemad

1

Romantiline maakodu mere ääres – seda me ju suveks soovime!

2

City24: Sellist asja ei näe iga päev, et rõivakirst on praeahi!

3

Kas palkmaja saab olla eriline? Ja kuidas veel!

4

Arendajate üürikinnisvara on tiksuv pomm kinnisvaraturul

5

Riigi Kinnisvara alustas Patarei merekindluse müüki

6

Technopolis Ülemiste eelmise aasta käive kasvas 15,3 miljoni euroni

Toimetaja valik

alt

Ostujõu kasv soosib korteriturult eramuturule siirdumist

alt

Kinnisvaraettevõtjad ootavad mõõdukat kasvu

alt

Kui palju saab korteri hinnast alla tingida?