Millises Eesti linnas on kõige rohkem metsa?

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel, vahendab Statistikaameti statistikablogi.

Statistika, Põllumaa, Metsamaa, Statistikaamet, Maatulundusmaa, Haritav maa

Ühes hiljutises blogipostituses tõdesime, et suur osa Eestimaast on asustamata. Nüüd olekski paslik vaadata, mis asustamata maa peal aset leiab ehk milline on Eesti ja selle omavalitsuste topograafia ning millised kõlvikud* Eestimaad katavad?

Statistika, Põllumaa, Metsamaa, Statistikaamet, Maatulundusmaa, Haritav maa

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala veidi enam kui 45 300 km². Üle poole sellest ehk ~ 23 400 km² on kaetud metsaga. Metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas (74%), seejärel Hiiumaa vallas (69%) ning kolmandana Anija vallas (68%). Valdadest on metsa osatähtsus väikseim Rakvere vallas (30%) ning linnadest Maardus (8%), Sillamäel (10%) ja Rakveres (14%).

Loogiliselt mõeldes võiks eeldada, et linnades on metsa vähem ja valdades rohkem, kuid pärast viimast haldusreformi on osad linnad omandanud väga suured pindalalised mõõtmed ning nende haldusalasse kuulub nüüd rohkem erinevaid kõlvikuid. Näiteks on 79 omavalitsusüksusest metsasuse osatähtsuselt kaheksandal kohal Narva-Jõesuu linn, millest  mets moodustab 63%. Samuti pindalas võitnud Paide, Haapsalu ning Pärnu linnades on metsa osatähtsus ligi pool linna kogupindalast.

Aga vaatame metsa osatähtsuse kõrvale ka absoluutseid pindalalisi mõõtmeid. Arvestades ruutkilomeetreid, moodustavad metsarikkuse TOP3 Saaremaa vald (1600 km²), Alutaguse vald (940 km²) ning Saarde vald (790 km²). Alla 2 km² on metsa pindala Sillamäe, Loksa, Rakvere ja Maardu linnades.

Haritava maa alla jääb ligi veerand Eesti pindalast, pindalalt kokku umbes 10 700 km². Haritava maa alla kuuluvad antud analüüsis põllud ning aianduslik maa. Suurim on haritava maa osatähtsus Rakvere vallas (52%) ning Nõo ja Luunja vallas (mõlemas 45%). Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, kus põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.

Pindalalt on haritavat maad enim taaskord Saaremaa vallas (520 km²). Seejärel Viljandi (480km²) ja Järva (460 km²) valdades. Haritava maa pindala on väikseim peamiselt linnades, näiteks on Loksa, Sillamäe, Võru ja Tallinna linnas ning Ruhnu vallas haritavat maad alla 1 km².

Märgalade (sood ja rabad) alla jääb ligi 3400 km², mis on 7% kogu Eesti pindalast. Suurim on märgalade osatähtsus Kastre vallas, moodustades viiendiku kogu valla pindalast. Teisel ja kolmandal kohal on Pärnu linn ning Alutaguse vald, kus märgalade all on 18% omavalitsusest. Märgalad puuduvad täielikult Loksa linnas. Alla 1% on märgalasid näiteks Kohtla-Järve, Võru ja Sillamäe linnas ning Viimsi, Toila ja Ruhnu vallas. Pindalalt on märgalasid enim Alutaguse, Lääneranna ning Põhja-Sakala vallas (vahemikus 200–260 km²).

Rohumaaga on kaetud 5% Eesti pindalast, kogupindalaga 2500 km². Rohumaid on osatähtsuselt enim meie saartel, – Kihnus (29%) ja Ruhnus (20%) ning Harku vallas (17%). Kõige väiksem on rohumaa osatähtsus Tallinnas – vaid 2% linna pindalast. Rohumaa pindala on jällegi suurim Saaremaa vallas (170 km²), millele järgnevad Lääneranna vald ning Lääne-Nigula vald (vahemikus 100–110 km²).

* Kõlvik – ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa (Maakatastriseadus §2).

Kantar Emor: Eestlaste koduostubuum jätkub ka lähiaastatel

24.04.2019

alt
alt

Kredex annab lasterikastele peredele 3 miljonit kodutoetust

25.04.2019

Sarnased uudised

alt

Eesti eluruumide probleemid: saaste, müra ja rõskus

alt

Eestis on 718 600 eluruumi

alt

Maa-amet: kinnisvaratehingute arv ja koguväärtus püsivad kõrgemal kui aasta tagasi

alt

Ehitushinnaindeks jätkas mõõdukat tõusu

alt

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

alt

Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutas märtsis enim eluase

alt

Eluaseme hinnaindeksid kasvasid

alt

Uue kodu rajamisel eelistatakse Harju maakonna linnalisi piirkondi

alt

Kui palju maksab kinnisvara sinu kodukohas?

Kõige populaarsemad

1

Romantiline maakodu mere ääres – seda me ju suveks soovime!

2

City24: Sellist asja ei näe iga päev, et rõivakirst on praeahi!

3

Kas palkmaja saab olla eriline? Ja kuidas veel!

4

Arendajate üürikinnisvara on tiksuv pomm kinnisvaraturul

5

Riigi Kinnisvara alustas Patarei merekindluse müüki

6

Technopolis Ülemiste eelmise aasta käive kasvas 15,3 miljoni euroni

Toimetaja valik

alt

Ostujõu kasv soosib korteriturult eramuturule siirdumist

alt

Kinnisvaraettevõtjad ootavad mõõdukat kasvu

alt

Kui palju saab korteri hinnast alla tingida?