Millises Eesti linnas on kõige rohkem metsa?

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel, vahendab Statistikaameti statistikablogi.

Statistika, Põllumaa, Metsamaa, Statistikaamet, Maatulundusmaa, Haritav maa

Ühes hiljutises blogipostituses tõdesime, et suur osa Eestimaast on asustamata. Nüüd olekski paslik vaadata, mis asustamata maa peal aset leiab ehk milline on Eesti ja selle omavalitsuste topograafia ning millised kõlvikud* Eestimaad katavad?

Statistika, Põllumaa, Metsamaa, Statistikaamet, Maatulundusmaa, Haritav maa

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala veidi enam kui 45 300 km². Üle poole sellest ehk ~ 23 400 km² on kaetud metsaga. Metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas (74%), seejärel Hiiumaa vallas (69%) ning kolmandana Anija vallas (68%). Valdadest on metsa osatähtsus väikseim Rakvere vallas (30%) ning linnadest Maardus (8%), Sillamäel (10%) ja Rakveres (14%).

Loogiliselt mõeldes võiks eeldada, et linnades on metsa vähem ja valdades rohkem, kuid pärast viimast haldusreformi on osad linnad omandanud väga suured pindalalised mõõtmed ning nende haldusalasse kuulub nüüd rohkem erinevaid kõlvikuid. Näiteks on 79 omavalitsusüksusest metsasuse osatähtsuselt kaheksandal kohal Narva-Jõesuu linn, millest  mets moodustab 63%. Samuti pindalas võitnud Paide, Haapsalu ning Pärnu linnades on metsa osatähtsus ligi pool linna kogupindalast.

Aga vaatame metsa osatähtsuse kõrvale ka absoluutseid pindalalisi mõõtmeid. Arvestades ruutkilomeetreid, moodustavad metsarikkuse TOP3 Saaremaa vald (1600 km²), Alutaguse vald (940 km²) ning Saarde vald (790 km²). Alla 2 km² on metsa pindala Sillamäe, Loksa, Rakvere ja Maardu linnades.

Haritava maa alla jääb ligi veerand Eesti pindalast, pindalalt kokku umbes 10 700 km². Haritava maa alla kuuluvad antud analüüsis põllud ning aianduslik maa. Suurim on haritava maa osatähtsus Rakvere vallas (52%) ning Nõo ja Luunja vallas (mõlemas 45%). Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, kus põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.

Pindalalt on haritavat maad enim taaskord Saaremaa vallas (520 km²). Seejärel Viljandi (480km²) ja Järva (460 km²) valdades. Haritava maa pindala on väikseim peamiselt linnades, näiteks on Loksa, Sillamäe, Võru ja Tallinna linnas ning Ruhnu vallas haritavat maad alla 1 km².

Märgalade (sood ja rabad) alla jääb ligi 3400 km², mis on 7% kogu Eesti pindalast. Suurim on märgalade osatähtsus Kastre vallas, moodustades viiendiku kogu valla pindalast. Teisel ja kolmandal kohal on Pärnu linn ning Alutaguse vald, kus märgalade all on 18% omavalitsusest. Märgalad puuduvad täielikult Loksa linnas. Alla 1% on märgalasid näiteks Kohtla-Järve, Võru ja Sillamäe linnas ning Viimsi, Toila ja Ruhnu vallas. Pindalalt on märgalasid enim Alutaguse, Lääneranna ning Põhja-Sakala vallas (vahemikus 200–260 km²).

Rohumaaga on kaetud 5% Eesti pindalast, kogupindalaga 2500 km². Rohumaid on osatähtsuselt enim meie saartel, – Kihnus (29%) ja Ruhnus (20%) ning Harku vallas (17%). Kõige väiksem on rohumaa osatähtsus Tallinnas – vaid 2% linna pindalast. Rohumaa pindala on jällegi suurim Saaremaa vallas (170 km²), millele järgnevad Lääneranna vald ning Lääne-Nigula vald (vahemikus 100–110 km²).

* Kõlvik – ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa (Maakatastriseadus §2).

Kantar Emor: Eestlaste koduostubuum jätkub ka lähiaastatel

24.04.2019

alt
alt

Kredex annab lasterikastele peredele 3 miljonit kodutoetust

25.04.2019

Sarnased uudised

alt

Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus oli veebruaris väga hea

alt

Eluaseme hinnaindeks kasvas möödunud aastal 7 protsenti

alt

Nõudlus uute elamispindade järele püsib endiselt

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kerkis jaanuaris 3,6 protsenti

alt

Eesti majutusasutuste külastamine kasvas üle EL-i keskmise

alt

Ehituslubade väljastamine kasvas neljandas kvartalis üle viiendiku

alt

Eesti elamukinnisvara hinnad kasvasid EL-i keskmisest kiiremini

alt

Majutusettevõtetel oli tulus viinakuu

Kõige populaarsemad

1

Ilusa kinnisvarakuu lõpetas kriis

2

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla

3

Korterite pakkumishindade murenemine algas Mustamäelt

4

Esimese korruse kaubanduspindade nõudlus on oluliselt kasvanud

5

Eriolukorras hakkavad kehtima täiendavad nõuded hoonete õhutamisele

6

Tabasalu südamesse tuleb üle 15 aasta uus elamukvartal

Toimetaja valik

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

alt

Kinnisvara ostuesindus on mõeldud neile, kes oma hambaid ise ei paranda