Haritava maa hektari mediaanhind ületas 3000 euro piiri

Möödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3 000 euro piiri.

Kinnisvaraturu ülevaated, Haritava maa müük, Maa-amet, Maa müük, Johannes Nõupuu, Haritava maa hind

Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2% Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga.

Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1 070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest. Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv vähenenud 14,6 protsenti ning koguväärtus 6,8 protsenti. Siinjuures tehingute arv ja koguväärtus küll langesid, kuid hektari hind siiski kasvas.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2% võrreldes 2017. aastaga ja saavutas taseme 3 048 eurot.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind (3 950 €/ha) on olnud Valga maakonnas ning madalaim (1 973 €/ha) Hiiu maakonnas.

„Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kus tehinguid oli 136. Järgnevad Järva (115) ning Tartu (111) maakond. Kõige vähem tehti 2018. aastal tehinguid Hiiu maakonnas, kus tehingute arv piirdus 17-ga. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.

Viimase viie aasta jooksul on vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osakaal on müüjate hulgas küll kõikuv, aga siiski langeva trendiga. Juriidiliste isikute osakaal 2018. aastal müüjate hulgas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate hulgas on marginaalne.

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

16.04.2019

alt
alt

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

16.04.2019

Sarnased uudised

alt

Segased signaalid kinnisvarasektoris

alt

Kui palju kinnisvara Eestis kingitakse?

alt

III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

alt

Kui palju maksavad elamud päris-päris maal?

alt

Mis kriis? Uusarendusi müüakse mulluse tempoga!

alt

Kinnisvarasektor jõudis septembris koroonaeelsele tasemele

alt

Kinnisvaraturg oli septembris üle ootuste edukas

alt

Korteriturg kasvas septembris hoogsalt

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind tõusis septembris 9,3 protsenti

Kõige populaarsemad

1

Tartu Kandi arenduses peeti kahekordset sarikapidu

2

III kvartali kinnisvaraturu aktiivsus oli kõrgem kui mullu

3

Uus parkimisnorm on löök koduostja rahakotile

4

Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2 protsenti

5

Enim vargusi pannakse toime lukustamata ukse või lahtise akna kaudu

6

Patarei Merekindluse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Taevakaar“

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla