Haritava maa hektari mediaanhind ületas 3000 euro piiri

Möödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3 000 euro piiri.

Kinnisvaraturu ülevaated, Haritava maa müük, Maa-amet, Maa müük, Johannes Nõupuu, Haritava maa hind

Möödunud aasta jooksul vahetas omanikku ligi 2% Eesti haritavatest ja looduslikest rohumaadest. See on samas suurusjärgus 2017. aastaga.

Maa-ameti andmetel tehti Eestis 2018. aastal haritava maaga 1 070 tehingut kokku 35,6 miljoni euro eest. Võrreldes eelneva aastaga on tehingute arv vähenenud 14,6 protsenti ning koguväärtus 6,8 protsenti. Siinjuures tehingute arv ja koguväärtus küll langesid, kuid hektari hind siiski kasvas.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2% võrreldes 2017. aastaga ja saavutas taseme 3 048 eurot.

Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 euro võrra. Kõrgeim mediaanhind (3 950 €/ha) on olnud Valga maakonnas ning madalaim (1 973 €/ha) Hiiu maakonnas.

„Värskelt valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA põllumassiivide registris registreeritud maa osakaal ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas, kus tehinguid oli 136. Järgnevad Järva (115) ning Tartu (111) maakond. Kõige vähem tehti 2018. aastal tehinguid Hiiu maakonnas, kus tehingute arv piirdus 17-ga. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim samuti Lääne-Viru maakonnas, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ning Järva maakond 4,3 miljoni euroga.

Viimase viie aasta jooksul on vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osakaal on müüjate hulgas küll kõikuv, aga siiski langeva trendiga. Juriidiliste isikute osakaal 2018. aastal müüjate hulgas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate hulgas on marginaalne.

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

16.04.2019

alt
alt

Kõrghaljastusega krundi poolt ja vastu: 5 kontrollküsimust krundiostjale

16.04.2019

Sarnased uudised

alt

Mis siis, kui kinnisvarahinnad tõusevad koroonakriisist hoolimata?

alt

Inimesed istuvad kodus ja uudistavad kinnisvarakuulutusi

alt

Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

alt

Kriisis saavad esimesena pihta päevinäinud korterite müüjad

alt

Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus oli veebruaris väga hea

alt

Millised muudatused ootavad kinnisvarasektorit?

alt

Eluaseme hinnaindeks kasvas möödunud aastal 7 protsenti

alt

Koroonaviirus suurendab ebakindlust kinnisvaraturul

alt

Kinnisvaratehingute väärtus oli teisel poolaastal rekordiline

Kõige populaarsemad

1

Kriis paneb inimesed mõtlema maale kolimisele

2

Notaribüroodel võimaldatakse jätkata tööd ka rangemate erimeetmete tingimustes

3

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

4

Ettevõtja asus Suure-Jaani tööstusparki elumaju ehitama

5

Mis siis, kui kinnisvarahinnad tõusevad koroonakriisist hoolimata?

6

Efteni kolmas fond peatab Eften Kinnisvarafondiga ühinemise

Toimetaja valik

alt

Kinnisvaratehinguid tehakse ka tänases kriisiolukorras

alt

Kinnisvara ostuesindus on mõeldud neile, kes oma hambaid ise ei paranda

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole