Osta kinnisvara raudtee lähedale

Nii koduostjate arusaamad unistuste kodu asukohast kui ka äriettevõtete vajadused ja tarbijate käitumismustrid on aja jooksul drastiliselt muutunud ja muutuvad veelgi. See, mis masside jaoks oli eile out, võib täna olla in ning vastupidi, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Nõuanne, Raudtee, Krundi ostmine, Domus Kinnisvara OÜ, Kinnisvara ostmine, Raul Reino, Rail Baltic

Olid ajad, mil automüügisalong südalinnas oli täiesti normaalne nähtus ning poolearuliseks peeti seda müügiesindust, kes rajas oma salongi 10 km kaugusele kesklinnast põllu peale. Suuremat mõistmist näitas avalik arvamus kommivabrikute ja piimatsehhide kolimise osas, kuna kaasaegne arusaam linnaruumist ja logistikast ütleb meile, et tootmine ja tööstus ei pea asuma kesklinna tsoonis. 

Aastaid tagasi, mil erksad „porgandid“ mööda raudteed veel ringi ei kihutanud, oli kodu müüja jaoks tõeline peavalu lahti saada oma kinnisvarast, mis asus raudtee vahetus läheduses. Rongid kolisesid ja mürisesid naftavagunite raskuse all ja hirmutasid ostjaid sama palju nagu Mart Helme saamine Eesti peaministriks Kaja Kallase unenäos. Lisaks eelistas iga endast lugupidav kodanik sõita Ford Sierraga ning mitte ronida puidust pingile ühistransporti. Nüüd aga, mil rong sahistab sussi sama vaikselt, nagu tädi Maali paneelmaja korteris, on hoiakud oluliselt muutunud. Rongipeatuste lähedale kinnisvara ostmine on mõistlik ja kasvav trend, sest rongiga sõitmine on mugav, efektiivne ja kiire liikumise viis. Ühistranspordi lähedus kodule kõige laiemas mõttes on alati oluline olnud, kuid just investeeringud raudtee taristusse on selle transpordi liigi populaarsust kasvatanud. Peale selle näitavad värsked uuringud ka seda, et alla 30-aastased inimesed eelistavad ühistransporti juba olemuslikult ning vähenenud on juhiloa taotlejate arv.

Üks asi on mugavus ja hoiakute muutumine, aga teisalt oleme sisuliselt sunnitud üha enam ühistranspordile üle minema.

Vähemalt riigi pealinna osas on juba aastaid antud linnavõimude poolt signaale, et autod kesklinna pole oodatud. Nendega liikumine on juba tehtud ebamugavamaks ja igasugu peatänava projektidega tehakse veelgi, rääkimata kõrgetest parkmistasudest. Seega, kui kohalik omavalitsus ütleb selgelt, et ühistransport on eelistatud ja autod mitte, siis ei jää ka linnakodanikul ja kinnisvara arendada soovival ettevõtjal muud üle, kui sellest lähtuda. Mõistlik oleks teha enda elu võimalikult mugavaks ja lihtsaks, mida erinevate ühistranspordipeatuste läheduses elamine tegelikult võimaldab. Võib julgelt prognoosida, et need kodud ja ärid, mis jäävad mõnesaja meetri raadiusesse ühistranspordipeatustest, suudavad tulevikus oma vara väärtust rohkem hoida ja kasvatada, kui need asukohad, mis jäävad mitmete kilomeetrite kaugusele.

Teema ei puuduta mitte ainult linnaruumi, vaid ka valglinnastumise suundumusega kaasnevat. Nii, nagu aastasadu tagasi, tekkisid linnad ja külad raudteeühenduse äärde, nii jääb see kestma ka lähitulevikus. Vähemalt seni, kuni õhutranspordi või jagamismajanduse osas revolutsiooni ei tehta. Autostumine on olnud küll massiline kogu maailmas, kuid täna on klientide eelistus jätkuvalt asukohtadel, mis jäävad raudtee- või bussipeatuste lähedusse. Meil poleks üldse mingit põhjust rääkida Paldiski tehnoparkidest või Kohila kortermajadest, kui nendes asumites ei oleks raudteed. Ühistranspordi olemasolu annab kinnisvara arendusele suure eelduse, et projekt võib õnnestuda. Sellistel asukohtadel lihtsalt on suuremat nõudlust, hoonetel ühistranspordi läheduses on rohkem järelturgu.

Ei tea me täpselt keegi, milliseks tulevik, sealhulgas ühistranspordi tulevik kujuneb ning kui palju see mõjutab inimeste liikumiste harjumist. Konservatiivsema eluhoiakuga inimestel tasub aga seni kinnisvara ostuotsust tehes hoida kinni väärtustest, mis on püsinud aastakümneid ning mille üks nurgakividest on olnud asukoht ja selle lähedus ühistranspordile.

Tartu kuulutas täna välja eelmise aasta parimad ehitised

14.03.2019

alt
alt

City24 saade „Meie kaunid kodud“: Trummar Reigo Ahven tunnetab rütme stiilses Raekoja platsi korteris

16.03.2019

Sarnased uudised

alt

Millistel juhtudel tasub korter müüa koos sisustusega?

alt

10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli

alt

Kinnisvaramaakler – müügimees või midagi enamat?

alt

Peatselt kohustuslik: soovitused, kuidas vingugaasiandurit kasutada

alt

Pakane ei ole nii kuri kui tuli, aga ikkagi …

alt

Äkki maksin korteri eest liiga palju?

alt

Kolm põhjust, mis võivad muuta elu uusarenduses mõruks

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Kes maksab korteri eelmise omaniku võlad?

Kõige populaarsemad

1

Mustamäe Keskuse kõrvale kavandatakse kõrghoonet

2

Tallinna elamukruntide põuast võidavad teised Harjumaa omavalitsused

3

Muutuv kliima Nihv-Nihvi õlgmajadele edu ei ennusta

4

Millistel juhtudel tasub korter müüa koos sisustusega?

5

Eluasemelaenude nõudlus on kõrge

6

Pealinnaga piirnevas Saku vallas jäi korterite hinnatõus seisma

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!