Pooltühjad kontorihooned võiks kujundada mikrokorteriteks

Kinnisvaraturul aktuaalseks teemaks kujunenud mikrokorterite järele on nõudlus pidevalt kasvav, sest stabiilset, teisalt paindlike tingimustega üüripinda vajavad nii siseriiklikult rändavad töötajad kui ka siia lühemaks või pikemaks ajaks saabuvad välismaalased. See on aktiivne turg, millesse on valmis panustama nii väikesed jaeinvestorid kui ka suured tegijad, kes oleksid huvitatud tervetest üürimajadest.

Toimetaja valik, Ärikinnisvara, Uus Maa Kinnisvarabüroo, Triin Sõro

Tallinn meelitab paljusid ning linna elanikkond on pidevalt kasvav. Seetõttu on aktiivse kinnisvaraturu valguses üha rohkem vaja ka üürikortereid, kusjuures, üha enam just mikrokortereid, mille väike üldpind võimaldaks madalamaid kulusid ning investorist omanik paindlikkust ja stabiilsust.

Kui siiani on minikorterite turul teinud ilma peamiselt kohalikud investorid, siis aina enam on saabunud ka välismaalaseid. Nii olen viimasel ajal tegelenud üüriinvestoritega, kes on pärit näiteks Prantsusmaalt ja Hollandist.

Oluline on paindlikkus

Mikrokorterite elanikkond on mitmekesine, sisuliselt läbilõige ühiskonnast. Nende hulgas on ka palju hooajalise tööga Tallinna saabuvaid kohalikke või välismaalaseid, tudengeid ning ka neid, kes vajavad vaid lühiaegset üürilepingut.

Nagu üldiselt tavaks, nii on ka mikrokorterite puhul üürilepingu pikkuseks eelistatult aasta, millele tõusvas trendis järgneb üürimine 3-4 kuuks suveperioodil.

Samas on just mikrokorterite puhul üheks oluliseks teemaks tõusnud paindlikkuse võimaldamine üüriperioodi pikkuses. Aastase või suveperioodi lühiajalise lepingu kõrval vajatakse tegelikult väga erineva pikkusega üürilepinguid igasugustel aegadel. Näiteks, paljud välismaalased tulevad siia tööle mõne projekti raames, mis kestab 2-4 kuud. Piisavalt pikk aeg, et mitte hotellis elada, kuid samas paljud korteriomanikud selliseid vahemikke ei paku. Kes pakub, on üüriturul kindlalt eelisseisus.

Mikrokortereid üüritakse kõikjal

Kui välismaalased valivad elukoha peamiselt kesklinna või mõne ülikooli lähedusse, siis mujalt Eestist tulijad on asukoha suhtes avatumad ning otsivad pigem soodsamat üürihinda. Neid inimesi, kes ostavad mikrokorteri päriselt oma koduks, on aga väga üksikuid.

Mikrokorterite eelistaud üldpinnad on vahemikus 16-24 ruutmeetrit. Vanemate hoonete rekonstrueerimise käigus on pakkumisele tulnud ka väiksemaid tube, kuid nende järele ei pruugi nõudlus enam nii suur olla. Suurema üldpinnaga kortereid käsitletakse aga pigem juba nn stuudiote või ühe-toaliste korteritena.

Investoril tasub seega arvestada, et nii üldpinnast kui asukohast sõltub mikrokorteri üürihinnatase, kuid teisalt on üürnik pea alati ka olemas. Nagu juba ennist kirjutasin, sõltub inimese päritolust üsna palju, kuhu ta eelistab elama asuda. Niisamuti sõltub ka see üürniku tegevusalast ja sellest, kas ta elab korteris kogu üüriperioodi või näiteks vaid nädala sees.

Arendamiseks sobivad vanad kontorihooned

Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu.

Näiteks eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks. Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks.
Asukohana sobivad nii kesklinn, erinevad tõmbekeskused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus või hoopis mõne tööstuspargi piirkond.

Mikrokorteritega maja planeerides tasub hilisemat silmas pidades kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu levinud võimaluseks, on valminud hoone müüa korterite kaupa edasi investoritele. Teiseks variandiks on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale tervikliku rahavooga objekti. Muide, sellist üürimaja on hiljem võimalik ka edasi müüa, sest alati on liikvel institutsionaalseid suurinvestoreid, kes tunnevad selliste rahavooobjektide vastu suurt huvi.

 

Juulis peatus majutusettevõtetes üle poole miljoni turisti

06.09.2018

alt
alt

Eesti Raudtee laseb Emajõele ehitada uue raudteesilla

07.09.2018

Sarnased uudised

alt

Tänavu lisandub Tallinna kuni 110 000 m² büroopinda

alt

2019: büroode hinnad kasvavad, kaubanduskeskustest lastakse õhk välja

alt

Efteni kolmanda fondi üüritulu kasvas novembris 695 000 euroni

alt

Pihlakodu ehitab Tabasallu moodsa 200-kohalise eakate kodu

alt

Kinnisvarahaldusfirma ISS müüb oma 1500 töötajaga Eesti äri

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Kaamos alustas 10-hektarilise Avala ärilinnaku arendamist

alt

Kuidas toimub suure ettevõtte kolimine?

alt

Citycon: ostukeskused arenevad platvormideks

Kõige populaarsemad

1

Selgusid kinnisvaraportaali City24 Aasta Tähed 2018

2

Heiti Hääl hakkab Koplisse arendama 10-hektarilist äri- ja elurajooni

3

2019: büroode hinnad kasvavad, kaubanduskeskustest lastakse õhk välja

4

Kinnisvaramüüjad küsivad ebareaalset hinda

5

Pihlakodu ehitab Tabasallu moodsa 200-kohalise eakate kodu

6

Millega arvestada oma maja ehitamisel?

Toimetaja valik

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas