Kas Eestit ohustavad tühjad arendusprojektid?

Eestis käib vilgas ehitus. Kui võtta Tallinna ja lähiümbruse kaart ette, siis ühe ruutkilomeetri kohta saab päris mitu uusarendust. Ümberringi kerkivad mitmeid kortermaju, ridaelamuid, paarismaju, terveid elamukvartaleid. Ainuüksi Harjumaal on pakkumisel ligi 160 uusarendust, lisaks veel järelturu pakkumised.

Kinnisvaraturu ülevaated, Uusarendused, Uued korterid, Kadi Kivirand, Domus Kinnisvara OÜ

Põhifookus on hakanud Tallinnast väljapoole laienema ning tõsiseid arendustöid on näha ka äärelinnades. Kas tõesti leidub kõikidele nendele elamispindadele ostjad? Mis saab nendest pindadest, mida kinnisvara vahetuse tarbeks maha müüakse? Kas ka neile leidub ostja?

Statistika näitab, et keskmine kinnisvaraostja vanus on 25-40 aastat. 2018.aasta seisuga on selles vanuses elanikke Tallinna ca 106 000. See on vanus, kus esmased õpingud on lõpetatud, esimene töökoht on olemas ning tekib vajadus oma isikliku eluaseme järele, et alustada oma elu. Kolitakse vanemate kodust välja ning vajatakse enamasti kahetoalist korterit. On ka variante, kus esmane elupind müüakse maha, et vahetada kahe väiksema korteri vastu või ühe suurema. Teine kategooria kinnisvaraostjaid on sisserändajad ehk need, kes väiksematest asulatest kolivad pealinna ning samuti vajavad elamispinda. Üks osa on üürituru klient ning teine müügi oma. 2017. aastal oli Tallinnasse sisseränne ca 9400 inimest, kellest 25-40 vanuses noori oli ca 2000, kes kõik vajasid kohta elamiseks.

Eesti rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul olnud kasvavas trendis. Seda küll mitte iibe tõttu, sest see on meil jätkuvalt negatiivne, kuid suureneb tänu välisrändele ehk Eesti piirist väljaspoolt sisserändajate arvelt. Kinnisvaraturu mõistes aitab välisränne kaasa pigem üürituru aktiivsusele esmajoones, kuivõrd ostu-müügi tehingutele, kuid tulevikuvaates võiks neistki saada potentsiaalsed ostjad.

2018. aasta esimesel poolaastal on tehtud Eestis kokku ca 24000 ostu-müügi tehingut, millest Tallinna linna korterite tehingute arv oli ca 5000.

Eelistatakse pigem uusi või väga heas seisukorras kortereid, nagu tuleb välja Domus Kinnisvara turuülevaatest. Uute korteritega on tehtud tehinguid sel aastal juba 1655tk. Lisaks elupinna ostjatele on kasvanud ka väikeinvestorite osakaal, mis ilmselt on seotud välisrändega.

Seega, kas kõikidele praegu ehitatud pindadele leidub ka ostja või ootab meid ees tühjana seisvad majad võib hetkel südamerahuga otsa vaadates öelda, et hetkel veel ostjatest puudust ei tule ning nii kaua kuni toimub linnastumine ning jätkub välisränne, meid tondilossid ei hirmuta.

 

Küttepuidu hind kasvas aastaga ligi 40 protsenti

21.08.2018

alt
alt

Ülemiste keskus pürib Baltikumi suurimaks kaubandus- ja meelelahutuskeskuseks

23.08.2018

Sarnased uudised

alt

Kriis toob uute kortermajade projektidesse muudatused

alt

Kas poolikud arendused muutuvad tondilossideks?

alt

Tallinnas ja Harjumaal müüdi kuu ajaga üle 500 uue korteri

alt

Kui palju tehakse tehinguid uute korteritega?

alt

Tartu ja Pärnu uusarenduste arv on samas suurusjärgus

alt

Uued korterid on ja jäävad populaarseks

alt

80 protsenti uutest korteritest müüakse enne valmimist

alt

Tallinna korteriturg: uute kodude buum kandub Haaberstisse

alt

Hobi korras enam kortereid ei arenda

Kõige populaarsemad

1

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes juulis 0,3 protsenti

2

Korteritehingute aktiivsus on jõudsalt taastunud, korterite hinnad langenud

3

Saku Uusmäe elamurajooni kerkib uus kortermaja

4

Kõrgharitud eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas

5

Kinnisvaraturg jätkas juulis taastumise lainel

6

Tartu Kandi arenduse esimene hoone sai ehitusloa

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla