Rõdude ja lodžade kinniehitamine võib olla keelatud tegevus

Kortermajades on üsna tavapärane rõdude ja lodžade kodusemaks kujundamine. See on lubatud, kui nii-öelda värskendatakse olemasolevat olukorda. Paraku ei teata, et niipea, kui muudetakse oluliselt ehituse omadusi, on omanik sellest kohustatud teatama kohalikule omavalitsusele ja/või selleks tegevuseks loa taotlema.

Seadusandlus, Haldus, Rõdude kinniehitamine, Rõdude ehitus, Rõdude klaasimine, Rõdude remont

Loa taotlemisel peab järgima seadusest tulenevaid nõudeid.

Eelkõige tekib see kohustus kui:

  • muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
  • muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
  • paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
  • muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
  • viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
  • taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Rõdude ja lodžade ümberehitamisel muudetakse enamjaolt hoone piirdekonstruktsioone. Selline tegevus on lubatud valdavalt vaid juhul, kui see vastab piirkonna üldplaneeringus ettenähtud nõuetele ning on tehtud hoonele tervikuna.

Järelikult rõdude kinniehitamine (näiteks plastik või puitraamisakendega ) on lubatud vaid juhul, kui selleks koostatakse vastav ehitusprojekt ( nt. fassaadi rekonstrueerimise projekt) majale tervikuna ning taotletakse sellele ehitusluba. Ehitusloa menetlemisel kontrollib järelevalve ametnik muuhulgas ka, kas projekt vastab linnaosa üldplaneeringu nõuetele. Samuti annab oma kooskõlastuse ka päästeamet. Põhja-Eesti Päästekeskus on asunud seisukohale, et korterelamute rõdude klaasimine on lubatud ainult liugklaasisüsteemiga.

Rõdude ja lodžade ühendamine korteriga

Ka see nõuab ehitus- ja kasutusteatise esitamist. Kui see puudub, siis on tegemist õigusliku aluseta teostatud ehitustöödega ning iga juhtumit tuleb eraldi vaadelda ja kaaluda. Ümberehituse lubatavus sõltub nii ehitamise ajast kui piirkonna üldplaneeringust.

Kui on tõendatav, et selline korteriga ühendamine on teostatud enne 2003. aastat, siis saab üldjuhul ehitustegevuse seadustada, kui pädev isik kinnitab, et ehitis on ohutu. Kui selline tegevus on toimunud pärast 2003. aastat, tuleb suure tõenäosusega endine olukord taastada.

Tallinnas on erinevates linnaosades kehtestatud üldplaneering, kus kirjas rõdude ja lodžadele kehtivad nõuded. Kindlasti on mõistlik konsulteerida lisainfo saamiseks vastava piirkonna arhitektiga/ehitusspetsialistiga.

Näitena võib tuua väljavõtte Haabersti linnaosa üldplaneeringu seletuskirjast:

„Lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasiga (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata);

Lodžasid on keelatud korteriga kokku ehitada, muutes või eemaldades algseid piirdetarindeid. Hoone rekonstrueeritav välisilme peab olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga. Hoone välisilmet risustavad omavolilised lisandid tuleb demonteerida.

Seega ei tohi enamikel juhtudel rõdusid ja lodžasid omavoliliselt ehitada. Pöörduge kindlasti enne töödega alustamist spetsialisti poole, et vältida ebaseadusliku tegevusega kaasnevaid probleeme ja kulutusi.

Ööpäev majutusettevõttes maksis mais keskmiselt 41 eurot

06.07.2018

alt
alt

7 soovitust, kuidas puhkusele minnes kodu turvalisus kindlustada

09.07.2018

Sarnased uudised

alt

Omanike keskliit: MKM peaks looma eluasemevaldkonna arengukava

alt

Tallinnas lõpetatakse muru kõrguse mõõtmine

alt

Üksnes rahanappusele viidates ei või kohalik omavalitsus jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata

alt

Maamõõtjate tegevuslitsentside kehtivus pikeneb

alt

Valitsus kiitis heaks maade hindamise läbiviimise

alt

Notaribüroodel võimaldatakse jätkata tööd ka rangemate erimeetmete tingimustes

alt

Kivivallide vette ladumine on keelatud

alt

Uus otsingusüsteem võimaldab kiirelt leida inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmeid

alt

Ehitise kasutusloa taotlemine: Miks on tuleohutusnõuded nii olulised?

Kõige populaarsemad

1

Tallinna korteri ruutmeetri hind langes juulis 0,3 protsenti

2

Korteritehingute aktiivsus on jõudsalt taastunud, korterite hinnad langenud

3

Saku Uusmäe elamurajooni kerkib uus kortermaja

4

Kinnisvaraturg jätkas juulis taastumise lainel

5

Kõrgharitud eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas

6

Üüritulu deklareeritakse karmi sanktsiooni kartuses üha enam

Toimetaja valik

alt

5 asja, millele uut kodu valides tähelepanu pöörata

alt

Kuidas valida kinnisvara hindajat?

alt

Kinnisvaratehinguid saab edaspidi tõestada üle videosilla