Täna, 15. mail avatakse Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahooneks renoveeritud Akadeemia tee 5a ühiselamu. Hoone avavad TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.
Renoveerimiseks välja töötatud uudsel tehnoloogial on suur kasutuspotentsiaal korterelamute renoveerimisel nii Eestis kui ka välismaal. Eestis ootab renoveerimist kokku ligi 13 000 korterelamut ning oskustööjõu piisavus ja kõrge maksumus on renoveerimise pudelikaelaks, mille TTÜ teadlaste välja töötatud tehnoloogiaga saab lahendada.
1986. aastal valminud Akadeemia tee 5a hoone on tüüpne paneelmaja, mida leiab Mustamäelt, Õismäelt ning Lasnamäelt, aga ka mujalt.
Täna on hoone näol tegemist Eesti esimese liginullenergia tasemele renoveeritud ühiselamuga, ühtlasi on see ka Eesti kõige energiatõhusam renoveeritud korterelamu. Akadeemia tee 5a ühiselamus saab näha, milleks moodne ehitustehnoloogia ja -teadus võimelised on. Lisaks eeskujulikule energiatõhususele on majas ka väga hea sisekliima.
Tehnikaülikooli teadlaste loodud lahendused muudavad põhjalikult ehitusturgu ning renoveerimispraktikat.
Akadeemia tee 5a hoone renoveeriti põhimõtteliselt erinevalt praegusest parimast praktikast – tavaliselt ehitusplatsil tehtav töö viidi nii suures osas kui võimalik tehasesse. Tehases valmistati välisseinu ja katust katvad lisasoojustuselemendid, seinaelementidesse paigaldati ka ventilatsioonitorustikud.
Renoveerimisprotsessi ja selle ettevalmistusse ning järeluuringutesse on kaasatud palju tehnikaülikooli doktorante ja teadlasi.
„Oleme tänaseks saanud ka hoone energiatarbimise esialgsed andmed, näiteks veebruarikuu energiatarbimine on liginullenergiahoone kohta ootuspärane. Elektritarbimine on jällegi väiksem, kuna ruumides on säästlikud LED valgustid ja hoone toodab ka ise elektrit. Prognoositust suurem on kütte ja ventilatsiooni energiatarbimine, kuna elanikud hoiavad ruumides arvatust kõrgemat temperatuuri. Veetarbimine on keskmisest korterelamust suurem tänu suuremale elamistihendusele. Siiski, kui võrrelda hoone energiatarbimist enne ning pärast renoveerimist, on tulemus erakordne. Liginullenergiahoone on tõepoolest energiasäästlik võrreldes sellesama hoone varasema energiakuluga,“ kinnitab teaduslikku renoveerimist juhtinud ehitusfüüsika professor Targo Kalamees ja lisab, et juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures.
Nüüd, kui elanikud on pereühiselamusse sisse kolinud, jätkub ka teadusprojekt uues etapis: kõik majja paigutatud tehnilised lahendused ja nende reaalne energiatõhusus saab päris elus proovile pandud ja põhjalikult analüüsitud.
Lisasoojustuselementide kontseptsioon on välja töötatud Horizon2020 uurimisprojekti MoreConnect raames, projektis osalevad 18 partnerit seitsmest Euroopa riigist. Eestis osalevad uurimus- ja arendustöös lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile veel Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ.
Foto: TTÜ
