Uuest aastast peab rahvastikuregistris olema kõigil täpne aadress

Sel aastal tuleb oma täpne elukoht registreerida kõigil neil, kel on praegu aadressiks märgitud vaid omavalitsus, näiteks linn või vald, vastasel juhul jääb inimene ilma mitmest teenusest, vahendas Aktuaalne Kaamera.

Haldus, Enel Pungas, Rahvastikuregister

Et riik saaks korrastada rahvastikuregistrit, lubab tuleval aastal jõustuv seadus omavalitsustel registrisse märkida näiteks üürniku tegeliku aadressi ka siis, kui omanik seda ei soovi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas sõnas, et tulevast aastast aastast muutub kord, kuidas kantakse Eesti elanike aadresse rahvastikuregistrisse.

E-kiri palvega korrastada juba sel aastal oma aadresse saadeti 40 000 inimesele. Pungase sõnul on need inimesed, kelle aadressiks on registris praegu märgitud ainult omavalitsus, näiteks Viljandi linn või Saaremaa vald. Nii võivad registris kirjas olla üürnikud.

"See on sellepärast, et omanik võttis kunagi inimese oma pinnale ja siis inimene läks ära ja omanik registreeris inimese välja sellepärast, et ta enam seal ei elanud, aga inimene ise ei olnud midagi ette võtnud, et oma uut elukohta registreerida, kuhu ta tegelikult sealt pinnalt läks," ütles Pungas.

Kui need inimesed ei aja oma asju korda, jääb 1. jaanuarist nende aadressi asemele registrisse tühi koht. Kui inimesel pole aadressi, jääb ta ilma kohalikest teenustest nagu tasuta bussisõit või toetused. Ka juhiluba ei saa.

Lisaks tasuks Pungase sõnul omavalitsuse poole pöörduda neil inimestel, kes üürivad elamispinda, kuid keda omanik ei soovi sinna elanikuks registreerida.

Kehtiva korra järgi võib omavalitsus puuduva üürilepingu puhul inimese praegu lihtsalt omavalitsusse registreerida, 1. jaanuarist saab aga omavalitsus õiguse anda üürnikule täpne aadress.

"Ta saab selle õiguse, et ta uurib, kas inimene tegelikult siis elab seal. Helistab inimesele, helistab omanikule näiteks ja teeb kindlaks, et inimene tõesti elabki selles kohas. Siis ta saab täpse aadressi registreerida, mida tal praegu ei ole võimalik teha. Ühesõnaga, omaniku nõusolekust sõltumata saab inimene selle aadressi, kus ta tegelikult elab," rääkis Pungas.

Õigeid elukohaandmeid on vaja, et juba 2020. aastal saaks toimuda esimene regstripõhine rahvaloendus, kus andmeid kogutakse riiklikest registritrest. Oma täpseid andmeid saab igaüks esitada ka riigiportaalis Eesti.ee.

Allikas: BNS

 

Kinnisvaraturul pole mõtet kõike kokku osta

07.05.2018

alt
alt

RMK paneb müüki järgmised 37 maatükki

08.05.2018

Sarnased uudised

alt

Avaldati Eesti üleriigilise mereala planeeringu põhilahendus

alt

Olmeprügi äraveo hind võib kerkida mitmekordseks

alt

Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

alt

Üle poole Eestist on taas kaetud värskete ortofotodega

alt

Ehitisregister saab uue välimuse ja sisu

alt

Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

alt

Pärnu elanikud on elukeskkonnaga rahul

alt

Tallinna Vee koduklientidele langevad veehinnad keskmiselt 27 protsenti

alt

Kodudes kogutaks jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks nii tülikas

Kõige populaarsemad

1

10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli

2

Tallinna kinnisvaraturul leidub hruštšovkakorterist veel kehvem kaup

3

Hipodroomi ärikvartali arhitektuurikonkursi võitis HGA

4

Silikaat Grupp avab märtsis Väike-Järve keskuse

5

Tallinn võttis vastu Arco Vara Kodulahe krundi detailplaneeringu

6

Tallinna linn ehitab 8 miljoniga Põhja-Tallinna administratiivhoone

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!