Koduomanikel tuleks prügilõkete tegemisest hoiduda

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Haldus, Kaupo Heinma, Jäätmekäitlus, Keskkonnaministeerium

Koristuse ajal tekkinud jäätmetest vabanemiseks parim viis on koguda need liigiti ning viia liigile vastavasse konteinerisse või jäätmejaama, kus võetakse jäätmed enamasti tasuta vastu.

Kindlasti ei tohi jäätmetest teha prügilõket, sest nende põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis ning saastatakse ümbritsevat keskkonda.

Prügilõkkes on põlemine mittetäielik ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. „Põletades prügi, sunnib lõkketegija nii iseend kui ka oma lähedasi sisse hingama põletamisest tulenevat mürgist õhku,“ hoiatas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Lisaks jõuavad jäätmete põletamise tagajärjel ohtlikud ühendid ka põhjavette ja maapinnale. Hiljem leiavad saasteained nii tee ka toidulauale, kuna mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja organismis kuhjuvad, põhjustades sellega eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi kahjulikke tervisemõjusid. „Sageli võib minna enne haigusnähtude ilmnemist aastaid ja mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel,“ kirjeldas Kaupo Heinma kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainest, nende kogustest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist, varem põetud haigustest, east ja veel mitmetest muudest teguritest. Haiguste tekkepõhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste toimib kaasava faktorina.

Samuti tuleb koristustööde käigus meeles pidada, et jäätmete koht ei ole teepervel ega metsa all. Keskkonna- ja tervisesäästlik käitumisviis on jäätmed tekkekohal sortida ning viia eraldi kogutud jäätmed liigile vastavasse konteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama. „Selliste väikeste sammudega saab igaüks olla eeskujuks ja anda oma suure panuse puhtamasse elukeskkonda,“ selgitas Heinma. Jäätmete äraandmise kohta saab täpsemalt küsida kohalikust omavalitsusest.

Rohkem infot prügi põletamise ohtlikkuse ja jäätmete ringlussevõtu kohta leiab Keskkonnaministeeriumi igakevadise teavituskampaania „Säästad või saastad?“ kodulehelt www.lõke.ee.

Moodulmööbel pakub paindlikku sisustusvõimalust

19.04.2018

alt
alt

Eften asutas Tähesaju 5 kinnistu ostmiseks äriühingu

19.04.2018

Sarnased uudised

alt

Avaldati Eesti üleriigilise mereala planeeringu põhilahendus

alt

Olmeprügi äraveo hind võib kerkida mitmekordseks

alt

Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

alt

Üle poole Eestist on taas kaetud värskete ortofotodega

alt

Ehitisregister saab uue välimuse ja sisu

alt

Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

alt

Pärnu elanikud on elukeskkonnaga rahul

alt

Tallinna Vee koduklientidele langevad veehinnad keskmiselt 27 protsenti

alt

Kodudes kogutaks jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks nii tülikas

Kõige populaarsemad

1

10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli

2

Tallinna kinnisvaraturul leidub hruštšovkakorterist veel kehvem kaup

3

Hipodroomi ärikvartali arhitektuurikonkursi võitis HGA

4

Silikaat Grupp avab märtsis Väike-Järve keskuse

5

Tallinn võttis vastu Arco Vara Kodulahe krundi detailplaneeringu

6

Tallinna linn ehitab 8 miljoniga Põhja-Tallinna administratiivhoone

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!