Koduomanikel tuleks prügilõkete tegemisest hoiduda

Keskkonnaministeerium tuletab kevadiste heakorratööde puhul meelde, et lõkkes on lubatud põletada üksnes immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Rangelt on keelatud koduste jäätmete põletamine, sest nende põletamisega seab inimene otseselt ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervise.

Haldus, Kaupo Heinma, Jäätmekäitlus, Keskkonnaministeerium

Koristuse ajal tekkinud jäätmetest vabanemiseks parim viis on koguda need liigiti ning viia liigile vastavasse konteinerisse või jäätmejaama, kus võetakse jäätmed enamasti tasuta vastu.

Kindlasti ei tohi jäätmetest teha prügilõket, sest nende põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis ning saastatakse ümbritsevat keskkonda.

Prügilõkkes on põlemine mittetäielik ja suitsugaasides tekivad toksilised ühendid, mida hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui ka loomad. „Põletades prügi, sunnib lõkketegija nii iseend kui ka oma lähedasi sisse hingama põletamisest tulenevat mürgist õhku,“ hoiatas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma.

Lisaks jõuavad jäätmete põletamise tagajärjel ohtlikud ühendid ka põhjavette ja maapinnale. Hiljem leiavad saasteained nii tee ka toidulauale, kuna mürgiga saavad kaetud puud, põõsad ja muud taimed. Paljud jäätmete põletamisel tekkivad saasteained on püsivad ja organismis kuhjuvad, põhjustades sellega eelkõige kroonilisi ehk pikaajalisi kahjulikke tervisemõjusid. „Sageli võib minna enne haigusnähtude ilmnemist aastaid ja mõnel juhul võib mõju avalduda alles järgmistel põlvkondadel,“ kirjeldas Kaupo Heinma kaugeleulatuvaid tagajärgi.

Välisõhu mõju tervisele sõltub nii saasteainest, nende kogustest, saasteallikast, inimese tervislikust seisundist, varem põetud haigustest, east ja veel mitmetest muudest teguritest. Haiguste tekkepõhjus on sageli mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju, kus õhusaaste toimib kaasava faktorina.

Samuti tuleb koristustööde käigus meeles pidada, et jäätmete koht ei ole teepervel ega metsa all. Keskkonna- ja tervisesäästlik käitumisviis on jäätmed tekkekohal sortida ning viia eraldi kogutud jäätmed liigile vastavasse konteinerisse, kogumispunkti või jäätmejaama. „Selliste väikeste sammudega saab igaüks olla eeskujuks ja anda oma suure panuse puhtamasse elukeskkonda,“ selgitas Heinma. Jäätmete äraandmise kohta saab täpsemalt küsida kohalikust omavalitsusest.

Rohkem infot prügi põletamise ohtlikkuse ja jäätmete ringlussevõtu kohta leiab Keskkonnaministeeriumi igakevadise teavituskampaania „Säästad või saastad?“ kodulehelt www.lõke.ee.

Moodulmööbel pakub paindlikku sisustusvõimalust

19.04.2018

alt
alt

Eften asutas Tähesaju 5 kinnistu ostmiseks äriühingu

19.04.2018

Sarnased uudised

alt

Maa-amet koondas ruumiandmed ja -teenused geoportaali

alt

Kolme aasta jooksul selguvad Pärnu jõeruumi kasutamise tulevikusuunad

alt

Kohanimeregistri kaardil saab nüüd vaadata nii mägede kui ka bussipeatuste nimesid

alt

Sadamate andmeid näeb nüüd ka Maa-ameti geoportaalist

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

KIK kandis poollooduslike koosluste toetused Maa-ameti geoportaali kaardile

Kõige populaarsemad

1

2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

2

Pandeemia on tõstnud toitlustuspindade pakkumiste arvu rekordkõrgusele

3

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

4

Luminor: koroonakriisi mõju kinnisvaraturule on möödas

5

Patarei Merekindluses algasid siselammutustööd

6

Arco Vara võitis kohtuvaidluse kaubamärgi üle

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!