Korteriühistutel on lisaraha hädasti tarvis

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul toob riigipoolne lubadus riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks lisaraha leida kergendust eelkõige nendele ühistutele, kes on juba eeltöö elamu renoveerimiseks ära teinud.

Korteriühistud, Korteriühistute renoveerimine, Renoveerimistoetus, Toetused, Eesti Korteriühistute Liit, Andres Jaadla

"Tihti ei kujuta kõrvalseisjad ettegi, kui suur töö eelneb korteriühistus kodumaja rekonstrueerimisotsuse vastuvõtmisele. Liiati kui ühistud on juba omalt poolt ettevalmistusele kulutanud pea 2 miljonit eurot, lootes renoveerimistoetust saada,"  kõneles Jaadla. "Valitsuse lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot väärib tunnustust ning annab märku, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks."

EKÜL kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on  ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks.  Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid, või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna koheselt vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa arvesse võttes vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on 48 214 562 eurot.

“Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde kogumaksumust,” sõnas Jaadla.

Ajavahemikul  2010-2014  eraldas KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast.  Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Tondi asumisse kavandatakse uusi kortermaju

18.04.2018

alt
alt

Tehcnopolis Ülemiste puhaskasum kerkis 12 miljoni euroni

18.04.2018

Sarnased uudised

alt

Mida teha, kui korteriomanik ei tule ühistu koosolekule?

alt

Ühistud lasevad majadel laguneda

alt

Eesti Korteriühistute Liit toetab riigi plaani korteriühistud riigilõivust vabastada

alt

Pakendikogumine tõstaks hüppeliselt korteriühistute kulusid

alt

Tammist: liginullenergia on suurim väljakutse korteriühistutele

alt

Justiitsministeerium: juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

alt

Kortermajad soovivad renoveerimiseks riigilt maksimumtoetust

alt

Eesti Korteriühistute Liit kuulutas välja parimad korteriühistud

alt

Mis on korteriühistu kindlustus ja millised kahjud see hüvitab?

Kõige populaarsemad

1

Tallinna kinnisvaratehingute arv langes mullu esimest korda 10 aasta jooksul

2

Riigi Kinnisvara AS paneb tänavu müüki ligi 300 objekti

3

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

4

Klõps! Karu on teki all

5

Kinnisvarafirma Colonna investorid ostsid Lõkke 4 büroohoone

6

RMK müüs 2018. aastal 139 kinnistut

Toimetaja valik

alt

Maksuekspert: Airbnb maksude tasumata jätmine on suur ja kallis risk

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks