Õuevalgusteid võiks tinglikult jagada statsionaarseteks ja teisaldatavateks. Milliseid endale valida, sõltub meie vajadustest ja valgustuse funktsioonist. Eesmärke saab olla mitmeid. Näiteks kas soovime aia teede markeerimisvalgust, kindla õueala valgust, turvalisuse tagamiseks sissepääsude ja väravate valgustamist, fassaadi, terrassi või emotsiooni valgust.
Vastavalt funktsioonile saab valida erineva kõrgusega pollar- ja postvalgusteid, pinnasesse süvistatavaid valgusteid, suundvalgusteid, fassaadivalgusteid ja teisaldatavaid valgusteid.
Aias tekkinud liikumissuundi saab tähistada tee äärtes ja sõiduradadel markeerimisvalgustitega. Nendeks võivad olla nii süvis- kui postvalgustid.
Süvisvalgusteid on saadaval paljudes suurustes ja võimsustes. Läbi tuleb mõelda täpne asukoht, sest näiteks sissesõidu teele paigaldatud valgustid peaksid olema suutelised taluma ka auto raskust. Sellekohane märge on kirjutatud ka otse valgustile, näiteks “driveover” või “max 3000kg”.
Veesilmadesse sobivad basseinivalgustid, millede puhul on erinõuded niiskuskindluse osas, ja seda hinnatakse IP näitajaga. Selles näidus esimene number näitab valgusti kaitset tahkete kehade sissepääsu suhtes, teine number aga kaitset vee eest.
Üldiselt kui IP number on vähemalt 44 või suurem, sobib valgusti õues kasutamiseks. Kui valgustil on märge IP67, võib seda paigaldada ka veega vahetult kokku puutuvatele pindadele, kus vesi ei tungi kuni poole tunni jooksul vette uputatud valgustisse ja on kaitse igasuguse tolmu suhtes.
Valgusteid võib paigaldada nii seinale kui ka süvistada ning ka paigutada müüride peale.
Valida on võimalik väga erinevate materjalide ja pinnakatete vahel. Valikut tehes tasuks arvestada eramu arhitektuuri ning ehituseks kasutatud materjale.
Näiteks maalähedust annab juurde roostekarva oksüdeeritud rauast õuevalgustite sari nimega Rusty.
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata kvaliteedile, sest ostetakse valgustid ju aastateks. Siin tuleb kasuks teada tootja mainet ja kogemust välisvalgustuse vallas.
Teadlik ajaplaneerija mõtleb valgustusele juba enne aia rajamist. Siis saab vajalikud kaablid viia õigesse sügavusse ning pole karta kogemata väljakaevamist või labidaga kaabli vigastamist.
Lillepeenardele saab paigutada teisaldatavaid piigiga valgusteid, mida on võimalik pinnasesse suruda ning vajadusel ümber tõsta. Tasub teada, et kergesti kuumenevaid valgusteid ei tohiks kasutada taime vahetus läheduses.
Eestis on palju pimedat aega. Et seda meie meelele positiivsena kuvada, soovitame aedadesse emotsiooni- ehk kujundusvalgust. Erinevate aias olevate objektide, puude või põõsaste väljavalgustamisega luuaksegi kujundusvalgus. Valgusega on võimalik aed muuta ruumiliseks, kutsuvaks ja huvitavaks aastaringselt. Oluline oskus on luua valguse ja varju efekte. Asjakohane võib olla aia sügavuse välja valgustamine või erinevate objektide fookusesse toomine. Prožektortüüpi õuevalgusteid saab suunata puude võradesse. Erinevad postvalgustid aga suunavad valgusvooge vastavalt vajadusele kas kiirena ühes suunas või hajusalt ümber valgusti. Enamasti kasutatakse valgust ülalt alla suunatavaid valgusteid.
Terrassi aga saab sisustada suisa tubaselt, sest tänapäevased välisvalgustid näevad just sisevalgustite moodi välja omades sealjuures vajalikku niiskuskindluse astet.
Planeerimisel tuleks ette mõelda, milline on aed suvel, milline talvel lumekattega või kuidas oleks õige õuevalgustite paigutus nii, et need ei hakkaks segama näiteks muruniitmist või lumekoristust. Siinkohal on olulisel kohal teisaldatavad õuevalgustid, mida annab vajadusel kergesti ümber paigutada.
Millist valgusallikat kasutada?
Välisvalgustusse sobib suurepäraselt LED. Leede (ehk valgusdioodlampe) iseloomustab väike elektrienergia kulu ja pikk tööiga (erinevalt tootjast umbes 25 000 tundi ehk 22,8 aastat kui kasutus on 3 tundi päevas ). Eelisteks on veel väike soojuseraldus, hea värviesitus, vibratsioonikindlus ning väikesed mõõtmed ning väikesed hoolduskulud. Leede valides tasub uurida tootel märgitud luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Mida suurem luumenite näit, seda eredam valgus. Alati tasub konsulteerida asjatundjaga.
Tasub teada ka värvustemperatuuri, mida mõõdetakse kelvinites (K). Alla 3000K on soe valgus, vahemikus 3300-3500K on keskmine-vahepealne ja üle 4000K on külm valguse värv. Seega mida madalam on kelvinite väärtus, seda soojem on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus.
Milline peaks olema valgusti või valgusallika võimsus?
Siin ühest vastus ei ole. Kõik sõltub vajadusest, valgustuse otstarbest, inimese eelistustest ja võimalustest.
Kuid valgustite valik ei pea olema alati tõsine ettevõtmine.
Tutvu ka välisvalgustite galeriiga!
Põnevaid välisvalgusteid leiad veelgi: https://goo.gl/skS2ib
