Tänavu veebruaris tehti Eesti korteriturul tervikuna 1708 tehingut. Võrreldes jaanuariga tehti 3 tehingut rohkem ning võrreldes varasema aasta veebruariga 104 tehingut rohkem.
Kuigi veebruaris oli vähem tööpäevi kui jaanuaris
ning neist üks oli ühtlasi veel lühendatud, püsis turuaktiivsus siiski
suhteliselt samal tasemel. Protsentuaalselt vaadatuna kasvas
tehinguaktiivsus möödunud kuuga võrreldes 0,2% ning võrreldes 2017.
aasta veebruariga 6,5% võrra.
Võrreldes jaanuariga püsis
korteriturul aktiivsus kõrgem ennekõike Tallinnast ja Tartust
väljaspool paiknevates piirkondades. Veebruaris tehti Eestis
väljaspool Tallinna 931 tehingut, mida oli 4,3% enam kui jaanuaris
kuid 3 tehingut vähem kui aasta tagasi. Aastases võrdluses vedas
korterituru kasvu jätkuvalt peamiselt Tallinna linn, kus endiselt on
kasvamas paralleelselt aktiivsele ehitusturule uute korteritega tehtav
tehingute arv. Tehingute arvu volatiilsus on uute korterite
stabiilsema müügi tõttu tunduvalt madalam kui aasta tagasi kuid
hinnataseme muutlikkus on siiski endiselt suur, sest kasvav uute
korterite osakaal mõjutab hinnastatistikat järjest enam.
Veebruaris tehtud tehingute lõikes kujunes kogu Eesti korteriturul
mediaanhinnaks 1335 €/m2 ja keskmiseks korteritehingu hinnaks 74 000
eurot. Mediaanhind kasvas aasta baasil pea 14% ja keskmise
korteritehingu hind 9,4% võrra. Aktiivse uusarenduste turu tõttu
kiirenes aastane hinnakasv 2015. aasta veebruariga sarnasele tasemele,
mil mediaanhind kasvas ligi 12%. Tallinnast väljaspool ei ole siiski
turul aset leidvad muutused sarnases tempos kujunenud, mistõttu Eestis
väljaspool pealinna alanes veebruaris mediaanhind aasta baasil 4,0%
võrra.
Olenemata sellest, et väljaspool Tallinna ei ole
tehingute arv aasta jooksul kasvanud, on siiski aset leidnud olulised
muutused tehingute struktuuris. Veebruaris Pärnu- ega Tartumaal
turuaktiivsus märgatavalt ei kasvanud, küll aga on tehingute arv
kasvamist jätkanud Eesti madalama jätkusuutlikkusega piirkondades, kus
korterid on tunduvalt odavamad. Eesti on nii riigina kui
kinnisvaraturuna küll väga väike, kuid võrdlemisi väikeste vahemaade
tagant võivad nii turuaktiivsuse kui ka hinnataseme muutused olla
äärmiselt suured. Eesti mahajäänuimates piirkondades tööpuuduse
vähenemisel ning palgakasvu kiirenedes on oodata ka varasema
hinnataseme ja turuaktiivsuse languse peatumist, mida on juba märgata
näiteks Ida-Virumaa suuremates keskustes.
Talvisest
perioodist tulenev kinnisvaraturu hooajaliselt vaiksem periood on
lõppemas. Märtsis on tuginevalt varasemate aastate käitumisele oodata
vähemalt 10%-list turuaktiivsuse kasvu võrreldes veebruariga, mille
osas hinnataseme muutusi jäävad endiselt mõjutama enim uute korterite
tehingud. Kevad toob kinnisvaraturul kaasa statistiliselt vaadatuna
alati mitmeid olulisi muutusi nii nõudluses kui pakkumises. Taas
hakkab kasvama pakkumisel olevate üksikelamute arv, mille juures
pakkumisse lisandub peamiselt järelturu elamuid, mis statistiliselt
vaadatuna võivad alandada keskmist pakkumishinda. Kasvava nõudluse
juures asuvad müügiperioodid nii korteri- kui elamuturul kevad-suvisel
perioodil lühenema, millele järgneb taas ajutiselt vaiksem suvine
periood ning jällegi aktiivne sügis.
