Vihje arendajaile: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult

Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.

Kinnisvaraturu ülevaated, Statistika, Leibkondade koosseis, Statistikaamet, Kadri Raid

Üheks leibkonnaks loetakse ühisel aadressil elavad isikuid, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit).

1934. aastal oli Eestis kokku ligi 346 000 leibkonda, nende hulgas oli üksikult elavaid 22%. Aastal 2011 oli leibkondade arv ligi 600 000, nende hulgas oli üksi elavaid 40%. Keskmine leibkonna suurus oli 1934. aastal ligi neli inimest ja kõige rohkem inimesi elas neljaliikmelistes leibkondades (20%). 2011. aastal oli keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades (27%). Seega on 80 aasta jooksul peale üksikult elavate inimeste hulga suurenemise vähenenud ka leibkondade suurus.

Paratamatult tekib küsimus, kes on need üksikud, kes moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust. Kui vaadata üksinda elavaid inimesi soo ja vanuserühma järgi, siis ilmneb, et üksikult elavate inimeste hulk on suurenenud kõigis vanuserühmades. Siiski torkab silma just suurem üksi elavate inimeste osatähtsus vähemalt 65-aastaste naiste seas. Nimelt oli 2011. aastal üksi elavaid naisi enam kui neli korda meestest rohkem. Et naiste oodatav eluiga on meeste omast ligi kümme aastat pikem, siis võivadki naised sagedamini jääda vanaduspõlves üksikuks.

Leibkondade koosseis

Kui vaadata leibkondi koosseisu järgi, siis ilmnes, et 1934. aastal oli kõige enam täisleibkondi, kus abielupooled elasid koos (68%). Abielul põhinevate leibkondade osatähtsus oli suurim ka aastal 2011 – 53%. 2011. aastal loendati eraldi ka vabaabielul põhinevaid leibkondi ja neid oli 24%. Peale paarisuhtel põhinevate leibkondade eristati mõlemal perioodil ka üksikvanema leibkondi. 1934. aastal nimetati neid „üksiku abielupoole leibkondadeks“ ja neid oli 13%. Üksiku abielupoole leibkondades oli naine leibkonnapea 76% juhtudest ehk abielu lõppedes jäid lapsed enamasti naisega. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli üksikvanema leibkondade osatähtsus 23%. Nii nagu 80 aastat tagasi oli ka aastal 2011 lastega üksikvanemate seas endiselt enam just naisi (91%). Seega on mõnevõrra vähenenud abielul põhinevate leibkondade osatähtsus. Rohkem on aga üksikvanemate leibkondi ja nende hulgas just üksinda last kasvatavaid emasid.

Kinnisvaraturu ülevaated, Statistika, Leibkondade koosseis, Statistikaamet, Kadri Raid

Kinnisvaraturu ülevaated, Statistika, Leibkondade koosseis, Statistikaamet, Kadri Raid

Merko alustab Tartu kesklinnas uute kortermajade ehitust

12.03.2018

alt
alt

Viljandi Järveotsa kvartali arendus saab hoo sisse

13.03.2018

Sarnased uudised

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas novembris 3,4 protsenti

alt

Kuuma suve mõju on möödas: Tallinna korterimüük tõusis kuuga tervelt veerandi võrra

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas oktoobris aastaga 6 protsenti

alt

Tallinna korteri ruutmeetri hind kasvas 4 protsenti 1823 euroni

alt

Tallinna kinnisvaraturg pööras kursi üles

alt

Kinnisvara hinnaindeks saavutas kõrgeima taseme

alt

Eesti elamukinnisvara hinnakasv oli EL-i keskmisest veidi kiirem

alt

Eluruume on Eestis kolm korda rohkem kui 100 aastat tagasi

alt

Tallinna korterite ostubuum hakkab raugema

Kõige populaarsemad

1

Selgusid kinnisvaraportaali City24 Aasta Tähed 2018

2

Airbnb hakkab maksuametile üürileandjate andmeid edastama

3

Tartu üks suurimaid uusarendusi läheb peagi töösse

4

Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

5

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

6

Kaamos alustas 10-hektarilise Avala ärilinnaku arendamist

Toimetaja valik

alt

MTA ja Airbnb sõlmisid üürileandjaid puudutava kokkuleppe

alt

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

alt

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas