Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste hinnangul on möödunud aastatel kasvanud nõudluse tõttu korterite pakkumiste arv Eesti väiksemates keskustes alanenud, mistõttu pole oodata tehingute arvu olulist kasvu.
Turuaktiivsus on Tallinnast väljaspool kasvanud ennekõike järelturu ehk valdavalt nõukogude perioodil ehitatud korterelamutes paiknevate korterite arvelt, mis moodustavad Eesti elamufondist kõige suurema osa, ütles Eliste pressiteate vahendusel.
Nõudlus järelturu korterite vastu on küll püsinud, kuid olemasolevate pakkumiste maht on vähenenud nii üürikinnisvarasse investeerijate kui ka endale elamiseks ostvate isikute poolt tehtud tehingute arvelt.
Eliste sõnul tahetakse enim rõdu või lodžaga kahe- ja kolmetoalisi hea või väga hea siseviimistluse seisukorraga kuni kolmandal korrusel paiknevates Kredexi toetusel rekonstrueeritud korterelamutes paiknevaid kortereid, millede hinnad on näiteks Rakveres, Viljandis ja Pärnus kasvanud juba tükimat aega ligi 10-protsendilises aastases kasvutempos.
Jaanuaris müüdi Eestis 1669 korterit, mida oli aastatagusega võrrelde 1,1 protsenti rohkem, kuid 14 protsenti vähem kui detsembris. Võrreldes 2017. aasta jaanuariga aeglustus tehingute arvu kasvukiirus võrdlemisi järsult. Möödunud aasta jaanuaris tehti koguni 29 protsenti rohkem tehinguid kui 2016. aasta samas kuus, mis tulenes peamiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses kasvanud uute korterite müügist.
Kõrgete aastataguste baasväärtuste tõttu on statistiliselt vaadatuna korterituru kasv Eestis tervikuna aeglustunud, uute korterite müük on Tallinnas küll jätkanud kasvamist, kuid seda aeglustuvas tempos.
Allikas: BNS
