Rahapesu ja terrorismi tuleb tõkestada ka kinnisvaravahendajatel

Paljudele kinnisvaravahendajatele on olnud üllatuseks, et möödunud aasta novembris jõustunud uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus paneb kohustuse ka kinnisvaratehingute osapooltele tõendada tehingutes liikuva raha päritolu.

Seadusandlus, Lahe Kinnisvara, Andrus Viks

Seadust kohaldatakse ka notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta tegutseb finants- või kinnisvaratehingus oma kliendi eest ja nimel.

Olgem ausad, enamik inimesi, kelle jaoks on oma kodu ostmine ainus suurim tehing elus, ei teagi täpselt, mida rahapesu tähendab, kuid see ei välista kinnisvaratehingusse astumisel ebameeldivatele küsimustele vastamist raha päritolu kohta.

Olgu siis selguse mõttes siin ära nimetatud, et rahapesu on protsess, millega kurjategijad püüavad varjata oma ebaseadusliku tegevuse tagajärjel saadud tulude päritolu. Lisaks rahastatakse samu kanaleid pidi terrorismi nagu ka seaduse nimi ütleb. Tasuks sügavalt järele mõelda, kas kiire kasu saaamine kaalub üles inimeste elud, sest nende hulgas võib vabalt olla igaühe lähedaste oma.

Üheks võimaluseks ebaseadusliku tulu legaliseerida on kahtlemata ka kinnisvara soetamine ja nii on Eesti seadusandja pannud kohustuse uurida tehingutesse jõudva raha päritolu ka kinnisvaravahendajatele.

Seaduse järgi tuleb rahapesu andmebürood teavitada kõigist tehingutest, millega seotud sularahasumma ületab 32 000 eurot ja mille päritolu tundub kahtlane.

Seega, kui klient soovib osta näiteks 50 000 euroga korteri ja teha makse sularahas, tuleb kinnisvaravahendajal ja notaril tegeleda seaduse järgi sellega, et tuvastada, kust raha pärineb.

Samas, seaduse ositatud summades ei maksa kinni olla. Kui ikka muidu päevast päeva kusklil poe taga aega viitev asotsiaal ilmub näiteks välja 25 000 euro sularaahaga ning avaldab soovi osta maaalaune parkimiskoht, siis kahtlemata tekib ju küsimus, et kust see raha pärit on.

Tänapäeval on Eestis tehingud suurte sularahasummadega pea olematud ja seaduskuulekad kodanikud saavad üsna lihtsasti oma pangakontole kogunenud sissetulekute päritolu tõendada, kuid kolmandatest riikidest pärit kliendid võivad osutuda probleemseteks ja vahendajal oleks tark end kaitsta, lastes raha päritolu selgitada.

Ettevõtjatele, teiste hulgas siis ka kinnisvaravaldkonnas tegutsejaile, tõi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kaasa kohustuse alates 1. septembrist 2018 avaldada äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta. Muudatuse eesmärk on muuta ettevõtete omanikustruktuur läbipaistvamaks ja vähendada sellega võimalusi kasutada ettevõtteid rahapesu eesmärgil.

Jah, see toob kaasa ebameeldivana tunduva kohustuse ning ebamugavustunde, sest kellele ikka meeldib, kui tema rahakoti sisu palutakse piltlikult öeldes lauale tühjaks kallata, kuid seadus on täitmiseks ning usun, et piisava selgitustööga saab ka ebameeldivatest asjadest üle.

Foto: Scanpix

Väikeinvestorite eufooria üüriturul väheneb

09.02.2018

alt
alt

Suvine ehitushooaeg on alanud

13.02.2018

Sarnased uudised

alt

Majutusteenuse osutamine muutus firmade jaoks lihtsamaks

alt

Riik kaotab eluasemelaenu intresside maksuvabastuse

alt

Erametsaliidu arvates on aeg maadevahetus tagasi tuua

alt

Riigikohus selgitas korteriomaniku ja -ühistu vastutust kahju eest

alt

Uutele hoonetele peab paigaldama elektriautode laadimistaristu

alt

Millal tuleb kinnisvara müügilt tasuda tulumaks?

alt

Kuidas muutuvad eluruumi üürileandja ja üürilevõtja suhted?

alt

Kortermajas tuleb tavakasutusest tekkivate mõjudega leppida

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

Kõige populaarsemad

1

Kodulaenu sissemakse on kättesaadav vaid 13 protsendile peredest

2

Kinnisvaraturg püsis aprillis jätkuvalt kuum

3

Kas oled mõelnud, kui suur on sinu kodulaenu makse 10 aasta pärast?

4

Uuenduslikku tehaselise rekonstrueerimise toetust taotleb 37 korteriühistut üle Eesti

5

Üürileandjail tuleb hakata lemmikloomadega üürnikega rohkem leppima

6

Keskmine kodulaenu summa on kasvanud üle 100 000 euro

Toimetaja valik

alt

Mida jälgida vana (maa)maja renoveerimisel?

alt

Buumi pole, aga olukord on siiski uskumatu

alt

Kus on kinnisvaramull?