Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

Korduvalt olen kuulnud küsimust, kas kinnisvarakonsultant suudab müüa korteri kallimalt kui omanik? Igati põhjendatud ja mõistetav küsimus. Vastus sellele on “jah”, kirjutab Domus Kinnisvara kutseline maakler Janis Rimitsans ettevõtte ajaveebis.

Toimetaja valik, Kinnisvaraettevõtted, Kinnisvaramaakleri teenus, Domus Kinnisvara OÜ, Kinnisvara müük, Kinnisvaramaakler, Janis Rimitsans

Igapäevaselt oma tööle pühendunud professionaal teeb midagi paremini kui see, kes teeb midagi küll hinge ja suure õhina ning sooviga iseenda jaoks, kuid tal puudub piisav kogemus. Näiteid saab tuua ehitusvaldkonnast majade ehitamisel, kodude renoveerimisel, ahjude uuendamisel ja mujaltki. Pea iga omanik saab oma kodu müügiga hakkama. See on igati teostatav ja pole enamusele üle jõu käiv, kuid professionaal suudab pakkuda teenust, mille tulemusena saab teenuse tellija kasu nii reaalses rahas kui ka hiljem meelerahu, kuna tehing on teostatud juriidiliselt korrektselt ja sellele ei järgne hilisemaid nn sabasi.

Viimasel ajal on levinud olukord, kus ostja hakkab peale tehingut, tuginedes seaduse nn varjatud puuduste klauslile, nõudma kompensatsiooni puuduste eest, millest ta väidetavalt teadlik polnud objekti üle vaadates. Selline asi on seadusega sätestatud ja juriidikas hästi orienteeruvad ostjad oskavad seda suurepäraselt enda kasuks pöörata. Siinkohal ei mõtle ma reaalselt varjatud puudusi, vaid pigem vajakajäämisi, mis objekti ülevaatusel on läbi räägitud, kuid notariaalses müügilepingus fikseerimata ning see annab hiljem pahatahtlikule ostjale võimaluse väita, et ta polnud neist teadlik. Selle olukorra vältimiseks tuleks olla ostuhuvilise ees täiesti aus ja rääkida müüdava objekti puudustest juba müüdava kinnisvara ülevaatusel ning lisada see informatsioon ka notariaalsesse müügilepingusse. Muidugi ei väida ma, et suudame selliseid olukordi kõiki ennetada, kuid see on näide, kus kinnisvarakonsultandi kogemustest ja teadmistest võib kasu olla, et vältida võimalikke hilisemaid alusetuid makseid uuele ostjale puuduste likvideerimiseks.

Teine oluline koht kinnisvara müügil on emotsiooni loomine. Ka siinkohal on kinnisvarakonsultant see, kes oskab anda head nõu, kuidas luua kinnisvara esmaesitlusel huvilisele positiivset emotsiooni. Seda kasvõi meeldiva ja stressivaba õhkkonna loomisega ostuhuvilisega suhtlemisel kasutades tema emakeelt või teisi nö. pehmeid vahendeid loomaks inimesele tunne, et ta on juba esmasel müüdava objekti külastusel teretulnud ja tunneb end seal hästi. Kui see emotsioon on loodud ja inimene tunneb end tahetuna ja pakutav kinnisvara meeldib, ongi diil põhimõtteliselt lukus. Enam pole vaja tingida, sest oma kodu ollakse valmis ostma ka pisut kallimalt kui algselt ostuks arvestatud.

Reeglina on pakkumisel üsna palju analoogseid kortereid, maju, kinnistuid. Ükski pole neist 100 % ideaalne, kuid valik on vaja teha.

Ilma positiivse emotsioonita saab kaaluda alternatiive ja algab kalkuleerimine ning oleme tagasi tingimise juures. Pole haruldased olukorrad, kus koduotsija on väsinud analoogsete objektide vaatamisest ja tal jääb otsustamisest puudu vaid see nö “miski” ehk emotsioon, mida on veel vaja, et teha ostuotsus. 

Siiani rääkisin olukorrast, kus meil on juba diil tehtud või on kinnisvara üle vaatamas juba ostuhuviline, kuid ka enne seda peab pingutama. Vaat, et suurim pingutus ongi saada ostuhuviline objektile ülevaatusele. Portaalides  on kõik vajalik olemas ja teeme oma esmaseid otsuseid esmamulje põhjal. Seega tuleb juba seal teiste seast välja paista. Siinkohal hindan kõrgelt professionaalse fotograafi abi, mida kasutan oma objektide müümisel. Hästi tehtud fotod aitavad pakutava objekti teiste seast välja valida. Fotod ei tohi olla moonutavad, kuid see, mis neilt paistab peab olema esteetiline ja pilkupüüdev. Ja nagu eelnevalt välja toodud, siis selleks, et luua positiivne emotsioon on vaja inimene saada kohapeale ülevaatama. Ilma internetist ilusa pildi nägemise ja meeldiva tunde saamist on seda keeruline teha.

Lisaväärtuse loob müügipakkumisel kirjutatud info. Kui seal on kirjas, et “planeeringult on korter hea ja maja on heas rajoonis” ning kõrvalkuulutus on kujundatud mitte kuulutuse vaid juba müügipakkumisena ning hinnad on samad, siis kumb püüab teie tähelepanu? Esmalt vaatate üle ikka paremini esitletud pakkumise ja siis kui see ei sobinud, ka teise, lootuses, et ehk saab teise odavamalt kätte.

Ja nii ongi olukord, kus teisel pakkumisel on käinud kohapeal vaatamas vähem huvilisi ja omanik on õnnelik juba sellegi üle, et keegi tunneb huvi tema müüdava kinnisvara vastu, olles valmis esimese küsimise peale rohkem hinnas vastu tulema.

Üks asi veel, millele tähelepanu pöörata. See on “katsetamine”. Mõtlen selle all seda, et kinnisvara pannakse müüki palju kõrgemalt, kui on selle turuväärtus ja hakatakse iga kuu vaikselt hinda langetama. Pigem tuleks seda vältida. See tekitab pikemas perspektiivis olukorra, kus ostuhuvilistele jääb pakutav objekt meelde ja kuna see on pikemalt portaalides nö “rippunud”, jääb mulje, et sellega on midagi väga valesti. Lihtne inimpsühholoogia ütleb, et kui teised seda pikemat aega tahtnud pole, siis ei taha seda ka mina. Kahjuks kehtib see enamuse inimeste kohta, seega jääb selle objekti turuhinna saavutamisel klientuuriks vaid see osa ostjaskonnast, kes nii ei arva. Jällegi on ostja olukorras, kus kõik tingimise otsad on temale kätte mängitud ja müüja on sunnitud tehingu lukku panemiseks hinnas tulema juba alla turuhinna. Seda, et “katsetamisel” leidub ostja, kes on nõus märgatavalt üle turu hinna maksma sellepärast, et ta ei tea hindadest midagi, pole kohanud juba aastaid.

Kõik eelpool toodud olukorrad on elust enesest  ning tänu oma pikaajalistele kogemustele ja paljudele näidetele ning olukordadele, vastan ma küsimusele “kas ma suudan teenida kinnisvara eest rohkem kui see, kes ei tegele kinnisvaramüügiga põhitööna”- JAH.

Colliers: Balti pealinnadest olid kontoripinnad kalleimad Vilniuses

24.11.2017

alt
alt

Vandeadvokaat: kinnisvara ühisrahastusse tuleks riiklikult sekkuda

27.11.2017

Sarnased uudised

alt

Eesti eluruumide kvaliteet on Euroopa viimaste hulgas

alt

Kinnisvarafirma soovib 2-miljonise soodustusega müüa 500 korterit

alt

Arco Vara plaanib uue Bulgaaria arenduse jaoks kaasata 4 miljonit

alt

E.L.L. Kinnisvara uus kaubamärk on Kapitel

alt

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimeheks saab Kati Kusmin

alt

Arco plaanib Bulgaariasse 62 miljoni suurust arendust

alt

Maaklerid on minevik, kontsultandid tulevik

alt

Arco Vara müügitulu kasvas kolmandas kvartalis 7,7 miljoni euroni

alt

RKAS plaanib endise Sääre kordoni müüki panna

Kõige populaarsemad

1

2018. aasta – tööjõupuudus jõuab kinnisvaraturule

2

Tartu avas idaringtee kolmanda järgu liikluseks

3

Arendajad ehitavad peamiselt kalleid kortereid

4

Eesti odavamate piirkondade korteriturg on elavnemas

5

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

6

Mida kujutab endast kinnisvara ristmüük?

Toimetaja valik

alt

Kes müüb korteri kallimalt – maakler või omanik?

alt

SEB: Kinnisvaraturul tasub valmistuda ka halvemaks ajaks

alt

Väikeste ruumide sisustamine nõuab nutikust