Maamaks vabastaks ruumiraiskajatest

Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina- Ameerika riikidelt.

Haldus, Maamaks, Andres Sevtsuk

„Võiksime Eestis paljusid olemasolevaid makse vähendada ning seda maamaksu tõstmise arvelt. Hetkel on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk, kes astub 30. novembril üles Tallinnas toimuval kinnisvara suurkonverentsil Nordic Real Estate Forum. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril,

vabaneksime kasutuna seisvatest kruntidest kesklinnas,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem.

„Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga täiendav ruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast antud krundil,“ selgitas Sevtsuk. Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust linna seisukohast.

Linna konkurentsivõime määrab avalik ruum ja elukvaliteet

Linnaplaneerimises ja kinnisvaraarenduses rõhutab Sevtsuk avaliku ruumi kasvavat osatähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu üle ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele ning on oluline, et linnal oleks pakkuda töökohti ja karjäärivõimalusi. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmisvõimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autovabalt,“ sõnas Sevtsuk lisades, et Tallinnal on nendes aspektides kõvasti arenguruumi.

Andres Sevtsuk on töötanud mitmete linnavalitsuste, organisatsioonide ja arendajatega ning juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte ja on üks mitmetest tipptasemel esinejatest, kes astub järgmisel nädalal, 30. novembril üles Tallinnas toimuval rahvusvahelisel kinnisvaravaldkonna suursündmusel Nordic Real Estate Forum. 

Foto: Scanpix

Sügisest uusarenduste kampaaniat „Kuumad pakkumised“ külastati ligi 200 000 korda

24.11.2017

alt
alt

3 küsimust korteriühistu juhatuse kohta

24.11.2017

Sarnased uudised

alt

Avaldati Eesti üleriigilise mereala planeeringu põhilahendus

alt

Olmeprügi äraveo hind võib kerkida mitmekordseks

alt

Riik aitab parandada Kagu-Eesti spetsialistide elamistingimusi

alt

Üle poole Eestist on taas kaetud värskete ortofotodega

alt

Ehitisregister saab uue välimuse ja sisu

alt

Miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed?

alt

Pärnu elanikud on elukeskkonnaga rahul

alt

Tallinna Vee koduklientidele langevad veehinnad keskmiselt 27 protsenti

alt

Kodudes kogutaks jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks nii tülikas

Kõige populaarsemad

1

Mustamäe Keskuse kõrvale kavandatakse kõrghoonet

2

Tallinna elamukruntide põuast võidavad teised Harjumaa omavalitsused

3

Muutuv kliima Nihv-Nihvi õlgmajadele edu ei ennusta

4

Üllatus: Suurim korterivarguse oht Tallinnas ei varitsegi Lasnamäel

5

Millistel juhtudel tasub korter müüa koos sisustusega?

6

Eluasemelaenude nõudlus on kõrge

Toimetaja valik

alt

Luminor: kinnisvara hinnamulli lõhkemist näha ei ole

alt

Kas seadustamata hoone eest ootab kopsakas trahv?

alt

Küsitlus: Parkimiskoht ja köögimööbel olgu uue korteri hinna sees!