Maamaks vabastaks ruumiraiskajatest

Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina- Ameerika riikidelt.

Haldus, Maamaks, Andres Sevtsuk

„Võiksime Eestis paljusid olemasolevaid makse vähendada ning seda maamaksu tõstmise arvelt. Hetkel on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk, kes astub 30. novembril üles Tallinnas toimuval kinnisvara suurkonverentsil Nordic Real Estate Forum. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril,

vabaneksime kasutuna seisvatest kruntidest kesklinnas,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem.

„Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga täiendav ruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast antud krundil,“ selgitas Sevtsuk. Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust linna seisukohast.

Linna konkurentsivõime määrab avalik ruum ja elukvaliteet

Linnaplaneerimises ja kinnisvaraarenduses rõhutab Sevtsuk avaliku ruumi kasvavat osatähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu üle ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele ning on oluline, et linnal oleks pakkuda töökohti ja karjäärivõimalusi. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmisvõimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autovabalt,“ sõnas Sevtsuk lisades, et Tallinnal on nendes aspektides kõvasti arenguruumi.

Andres Sevtsuk on töötanud mitmete linnavalitsuste, organisatsioonide ja arendajatega ning juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte ja on üks mitmetest tipptasemel esinejatest, kes astub järgmisel nädalal, 30. novembril üles Tallinnas toimuval rahvusvahelisel kinnisvaravaldkonna suursündmusel Nordic Real Estate Forum. 

Foto: Scanpix

Sügisest uusarenduste kampaaniat „Kuumad pakkumised“ külastati ligi 200 000 korda

24.11.2017

alt
alt

3 küsimust korteriühistu juhatuse kohta

24.11.2017

Sarnased uudised

alt

Maa-amet koondas ruumiandmed ja -teenused geoportaali

alt

Kolme aasta jooksul selguvad Pärnu jõeruumi kasutamise tulevikusuunad

alt

Kohanimeregistri kaardil saab nüüd vaadata nii mägede kui ka bussipeatuste nimesid

alt

Sadamate andmeid näeb nüüd ka Maa-ameti geoportaalist

alt

Kõnniteede rookimine kasvatab ebaõiglaselt korrusmajade niigi mitmekordistunud koristuskoormust

alt

Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile

alt

Maamaksu infosüsteem kolib Maksu- ja Tolliametisse

alt

KIK kandis poollooduslike koosluste toetused Maa-ameti geoportaali kaardile

Kõige populaarsemad

1

2020. aasta kinnisvaraturu suurimad võitjad ja kaotajad

2

Uuring: Eesti noored valivad kodu asukoha, Läti noored hinna järgi

3

Pandeemia on tõstnud toitlustuspindade pakkumiste arvu rekordkõrgusele

4

Patarei Merekindluses algasid siselammutustööd

5

Saabuv sula paneb lumise katuse vastupidavuse proovile

6

Arco Vara võitis kohtuvaidluse kaubamärgi üle

Toimetaja valik

alt

Eesti elamuhinnad kasvasid kolmandas kvartalis EL-i keskmisest vähem

alt

Üürilepingute sõlmimiseks rakenduvad olulised muudatused

alt

City24 Aasta Tähed 2020 on selgunud!