Uudis

2014
  • Näita vanemaid
Tagasi uudiste nimekirja

Statistikaamet: Eesti elektrienergia hind on eurooplastele odav ja kohalikele kallis

03.01.12 / 10:44 / vaatamisi: 39
Eesti elektri hind äri- ja kodutarbijatele on Euroopa riikide võrdluses üks odavamaid. Samas on Eesti elektrihinna kasv kiirem ning hinnas sisalduvate maksude osatähtsus kõrgem kui enamikus Euroopa riikides, kirjutas Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhataja Rita Raudjärv asutuse blogis. Statistikaameti andmetel tõusis elektri hind 2011. aasta I poolaasta lõpu seisuga võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga kodutarbijale üle viiendiku ja äritarbijale 60%. Elektri hinda kujundavad mitu komponenti Elektrienergia hind sõltub elektri tootmiskulust elektrijaamades, ülekandekuludest põhivõrgus ja jaotusvõrgus ning riigi poolt kehtestatud maksudest. Ligikaudu 70% Eestis elektri hinnast moodustavad kulud elektri tootmisele ning tarbijani viimisele. Ülejäänud osa moodustavad maksud, s.o taastuvenergia tasu ning riiklikud maksud, elektriaktsiis ja käibemaks. Kodukliendile ja ettevõtetele, kes ostavad elektrienergiat suletud ehk reguleeritud turult, kooskõlastab Eestis elektri hinna Konkurentsiamet. Äritarbijad, kelle aastane elektri tarbimismaht on 2 GWh ja rohkem, peavad alates 2010. aasta aprillist elektrienergiat ostma avatud turult, kus elektri hind põhineb nõudluse ja pakkumise suhtest kujuneval börsihinnal. Võrguteenuse maksumuse kooskõlastab Konkurentsiamet nii suletud kui avatud turu klientidele võrdsena. Kõigile klientidele on võrdsed ka taastuvenergia tasu ja riiklikud maksud. Elektrienergia hinna põhiosa moodustavad elektri tarne hind ja võrguteenus. Samas mõjutab avatud turg, mis kehtib praegu suurtarbijatele vaid elektri hinda, sest võrguteenus on reguleeritud hinnaga. Hind Eestis ja mujal Euroopas Eestis oli elektrienergia koguhind keskmise äritarbija jaoks 2011. aasta I poolaasta lõpu seisuga 0,07 eurot kilovatt tunni kohta. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti äritarbija elektri hind üks odavamaid. 2010. aasta lõpu seisuga oli äritarbija elektri hind Eestist odavam Bulgaarias, Soomes ja Prantsusmaal. Kõige kallim oli elektri kilovatt tunni hind väikeriikides Maltal ja Küprosel. Kui Euroopa Liidus tervikuna kasvasid äritarbija hinnad 2010. aastal ligi 2%, siis Eestis ligi 13%. Väga suur hinnatõus oli 2010. aastal Leedus ja Maltal – üle 30%. Eestist kiirem oli peale eelpoolnimetatute elektri äritarbijate hinnatõus veel Küprosel. Ülejäänud riikides oli hinnatõus väiksem ning ligi pooltes riikides hinnad odavnesid. Eesti äritarbija hinnatõusule avaldas mõju nii aktsiisi tõus 2010. aasta märtsis kui ka suurtarbijate kohustus osta alates 2010. aasta aprillist elektrit turuhinnaga avatud turult. Suurte äritarbijate elektri hind kasvas seoses avatud turult ostmise kohustusega märgatavalt. Avatud turu hind on ka olulisel määral ühtlustanud erineva tarbimise suurusega äritarbijate elektri hinda. Kui 2007. aastal maksis suurtarbija elektri eest poole vähem kui väiketarbija, siis 2011. aastaks on vahe vähenenud 15%-le. 2011. aasta I poolaastal vähenes elektrienergia hind seoses taastuvenergia tasu alandamisega 2011. aasta 1. jaanuarist. Väiksema tarbimisega äritarbijate hinnas on selle komponendi alanemine selgelt märgatav, suurtarbijate elektri hind kasvas aga taastuvenergia tasu alanemisest hoolimata. Eesti paistab Euroopas silma elektri hinna kõrge maksukoormusega Euroopa riikides on elektrienergia maksustamine väga erinev. Mittetagastatavad maksud (siin ei ole arvestatud käibemaksu) äritarbijale kõiguvad riigiti suuresti. Kõige suurem oli 2010. aastal mittetagastatavate maksude osatähtsus äritarbija elektrienergia hinnas Saksamaal ja Itaalias (kummaski 23%), järgnesid Holland (18%) ja neljandana Eesti (17%). Enamikus Euroopa riikides on maksude osatähtsus äritarbija hinnas alla 5%. Eesti kodutarbija maksab 2011. aasta I poolaasta lõpu seisuga keskmiselt 0,09 eurot kilovatt-tunni elektrienergia eest. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Bulgaaria on elektri hind kodutarbijale kallim kui Eestis. Elektrienergia hind on kõrgeim Taanis, kus ühe kilovatt-tunni elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot, mis on ligi kaks ja pool korda rohkem kui Eestis. Samas arvestades elanike ostujõudu, olukord natuke muutub. Eesti jääb küll ka selles arvestuses Euroopa Liidu keskmisele alla, kuid elanike ostujõudu arvestades on elektri hind siiski kallim kui kõrge elatustasemega riikides nagu Luksemburg, Soome, Suurbritannia, Norra ja Prantsusmaa. Nagu äritarbija nii ka kodutarbija hinnas erinevad maksud riigiti oluliselt. Eesti kodutarbija hinnas on sarnaselt äritarbijale maksude osa võrdluses teiste Euroopa riikidega üks suuremaid. Konkurentsitult juhivad maksukoormuse osa kodutarbija elektri hinnas Taani ja Saksamaa, kus taanlaste maksukoormus on isegi üle poole elektri hinnast, Saksamaal veidi alla poole. Eesti maksukoormus on kodutarbija elektrienergia hinnast ligi 30%, natuke suurem sellest on maksude osa veel Rootsis ja Portugalis. Enamikus Euroopa riikides on kodutarbija elektri maksukoormus 20% piires. Alla 10% on maksude osa kodutarbija hinnast Lätis, Maltal ja Suurbritannias. Kodutarbijate maksudes sisaldub ka käibemaks. 2012. aastal ootavad Eesti tarbijat ees juba uued elektrienergia hinnatõusud — võrgutasu kallinemine ja taastuvenergia tasu suurenemine. 2013. aastast avaneb elektriturg kõigile tarbijatele ning tuginedes praegusele hinnatõusule suurte äritarbijate osas, hinnad pigem tõusevad. Kuigi hinnatõus on alati ebapopulaarne teema, on mõnest kallist asjast võimalik loobuda. Elekter kahjuks nende hulka ei kuulu. Kodutarbija on siinjuures kahekordse mõju all. Peale oma elektriarve mõjutab teda ka äritarbija elektrihinna kasv, mis väljendub kaupade hinnatõusus.

City24

Tagasi uudiste nimekirja