Maardu sai puhta joogivee ja uued trassid

Maardu ja selle lähikond sai tänu neli aastat väldanud veemajanduse rekonstrueerimisele kvaliteetse joogivee ning nõuetekohase reoveekäitluse. Kokku investeeriti projekti 22,5 miljonit eurot, millest üle 15,7 miljoni euro saadi sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu Euroopa Ühtekuuluvusfondist. Ligi 6,8 miljonit eurot panustas trasside omanik AS Maardu Vesi ning Maardu linn.

Enne projekti elluviimist ei vastanud Maardus joogivesi kehtivatele normidele ning radionukleiidide tase ületas lubatud norme üle viie korra. Tänaseks on Tallinna ning Maardu vahele rajatud ühendustorustik, mille kaudu jõuab Ülemiste järve veepuhastusjaamast kvaliteetne joogivesi Maardu linna ja selle ümbruse elanikeni.

"Maardu veemajanduse korda saamine on võtnud aega neli aastat ja selle käigus on tulnud lahendada õige mitmeid probleeme. Praeguseks on piirkonna inimesed saanud kõikidele kaasaegsetele nõuetele vastava veesüsteemi ja jõudnud veemajanduse osas lõpuks 21. sajandisse," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Puhas vesi on elukvaliteedi jaoks nii hädavajalik asi, et ilma selleta ei ole võimalik ennast hästi tunda ei Maardus, Milanos ega Minskis."

Maardu linnas elab ligi 18 000 inimest. Lisaks neile on tänu veemajandusprojektile võimalus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liituda ka 3 000 Muuga piirkonna kinnistul. See kiirendab oluliselt Muuga piirkonna püsielanikkonna suurenemist ning ühtlasi vähendab keskkonnareostuse riski.

„Maardu linn sai äsja 33. aastaseks. Kogu selle aja on linnajuhid pingutanud, et inimeste joogivesi oleks kvaliteetne ja reovesi ei läheks otse loodusesse. Nüüd võib öelda, et oleme jõudnud oma eesmärgile väga lähedale. Pea kõik Maardu ja Muuga aedlinna elanikud saavad tarbida euronormidele vastavat kraanivett, ühineda linna ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrguga ning seda ilma liitumistasuta,“ ütles Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Ta toonitas, et tänu projektile on loodetavasti alatiseks lõppenud ka Kroodi oja reostamine, mis on keskkonnakaitse ja Läänemere puhtuse seisukohast väga oluline.

Projekti tulemusena rajati ligi 50 tuhat meetrit veetorustikku ja üle 92 tuhande meetri kanalisatsioonitorustikku. Uuendati ka reoveepuhastust ning nüüd suunatakse Maardu linna reovesi Paljassaare reoveepuhastisse, kus see nõuetekohaselt töödeldakse.

Ehitustööde peatöövõtjad olid AS Merko Ehitus, AS Nordecon ning AS Lemminkäinen Eesti.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine.

Perioodil 2007-2013 on KIK toetanud 86 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti kogusummas ligi 464 miljonit eurot. Selle tulemusena luuakse elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

Puhkusele sõit võib lõppeda varaste külastusega

18.07.2013

Haldur müüb taas Meridiaane hotell Olümpia vastas asuvaid kinnistuid

19.07.2013

Kõige populaarsemad

1

Mustamäe linnaossa plaanitakse 29-korruselist kõrghoonet

2

Pärnu annab 15 aastaks rendile 55 bussiootepaviljoni ala

3

Riigile loovutatud rämpskinnisvara hulk on tänavu kõvasti kasvanud

4

Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

5

Keila Jõesaare omanik võib ehitada 30 maja asemel kaks

6

Aprillis avab uksed sisustusmess Interjöör 2017

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?