Maaomanikud hakkavad saama õiglasemat talumistasu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lahendatakse talumistasu kõige teravamad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.

Talumistasu. Foto: Scanpix

„Talumistasud selle eest, kui maaomaniku kinnistul asub mingi tehnorajatis, mistõttu ta enda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa, on praegusel hetkel ebaõiglaselt madalad. Seni on tehnorajatiste talumise eest tasu maksmise praktika olnud väga erinev ja paljudel juhtudel on talumistasu olnud aastaid sisuliselt olematu,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Probleemi lahendamiseks on eelnõus välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. „Seega, kui tegemist on maaga, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga- aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast,“ selgitas minister.

Talumistasu selgemaks arvestamiseks on eelnõus välja pakutud ka eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks.

Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%.

Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda.

Tehnovõrkude hulka kuuluvad elektrivõrk, gaasivõrk, elektroonilise side võrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon ning kaugküttevõrk.

Foto: Scanpix

Leedu pankrotis Snorase panga viimased Eesti hooned on müügis

19.10.2016

alt
alt

Kolmandas kvartalis tehti kokku 12 155 kinnisvara ostu-müügitehingut

20.10.2016

Sarnased uudised

alt

Reinsalu Palo üürimajade plaani ei toetanud

alt

Kuidas lõpetada üürilepingut?

alt

Ühistute moodustamine kogub hoogu

alt

Uus seadus: kas korteriühistute juhid kaovad ära?

alt

Maamaks maksmata? Maksuamet kirjutab sulle

alt

Virtsu tööstuspargi vastased kaotasid kohtus

alt

President kuulutas välja planeerimisseaduse muudatused

alt

Tallinnas ja Tartus on drooni lennutamine ametliku loata keelatud

alt

Kehtestati uus hindamisstandard

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

3

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

6

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?