Kas uue kinnisvarabuumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte ajaveebis.

Ühisrahastus muudab kinnisvaraturgu.

Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.

Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus?

Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga.

Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil. Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.

Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu.

Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga.

Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele.

Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.

Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.

Oviir soovib üürielamuid peamiselt regionaalsete töökohtade jaoks

11.10.2016

alt
alt

EAS esitas tagasinõude president Ilvese osalusega osaühingule Ermamaa

12.10.2016

Sarnased uudised

alt

Efteni kinnisvarafondide kasum kasvas esimesel poolaastal 45 protsenti

alt

Keskmine Tallinna korter teenib omanikule üle 500 euro kuus

alt

VGP müüs 54 miljoniga Nehatu tööstuspargi East Capitalile

alt

Endover Kinnisvara esimene võlakirjaemissioon Balti kapitaliturgudel oli edukas

alt

EfTEN ostis HORTES aianduskeskuse kinnistu Tallinnas

alt

Endover emiteerib arenduseks 6,5 miljoni euro väärtuses võlakirju

alt

Tänasest saab küsida toetust noore metsa hooldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks

alt

Unikaalne pakkumine Läti kinnisvaraturul - investeerimisprojekt mõisa ja pargiga

alt

EstateGuru investorite teenitud tulu ületas 1 miljoni euro piiri

Kõige populaarsemad

1

6 punkti, mis peaks üürilepingus kindlasti kirjas olema

2

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

5

Riik loob elamumajanduskava väheneva rahvastikuga piirkondadele

6

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?