Lähiaastail nähakse ette suuri investeeringuid Eesti maanteetaristusse

Majandusminister Kristen Michal saatis valitsusele kinnitamiseks „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ muudatused, et Maanteeamet saaks alustada Tallinna-Tartu maantee neljarajalise osa pikendamist Koselt Mäoni. Teehoiukava kogumaht seitsme aasta peale on üle 1,7 miljardi euro, millest järgmise aasta kulub teehoiule üle 258 miljoni.

Taristu, Investeerimine, Ehitus, Kristen Michal

Lisaks Mäoni rajatava neljarealise maanteega on uues teehoiukavas arvestatud veel kolme uue olulise maanteetaristu investeeringuga: Luige- Juuliku teelõik, Saue-Topi ühendustee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu. 2017 on planeeritud teede ehitusele 65,4 miljonit eurot, mis on ligi 31 miljonit rohkem kui see aasta ning tee hooldusele 49 miljonit, mis on 1,4 miljonit rohkem kui tänavu.

Kose-Võõbu-Mäo 40 km pikkuse maanteelõigu neljarajalise ehitamine läheb riigile maksma hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, millest 80 miljonit eurot eraldatakse riigieelarvest senisele teede rahastusele lisaks ning 90 miljonit tuleb üldisest teedele ette nähtud vahenditest.

Järgmisel aastal alustatakse Kose-Võõbu lõigul pinnase ettevalmistustöödega ning neljarealine maantee on planeeritud valmima aastaks 2022.

„Kose-Mäo neljarealise lõigu puhul on tegu vaba Eesti suurima teetaristu ehitusega. See põhjustab ehituse ajal ka mõningaid ebamugavusi, kuid tulemuseks on säästetud elud, kümned miljonid eurod aastas ning Tallinn saab Tartule lähemale 5,3 kilomeetri võrra. Kõik suuremad Tartu, Pärnu või Narva suunad ning olulised ristmikud, olgu siis Tallinnas Haabersti või Russalka ristmikud või Sillamäe ühendustee saavad kaasajale vastavaks. Tean, et 1,7 miljardit eurot seitsme aasta kohta kõlab suure summana, kuid teedesse saaks ja võiks investeerida julgemalt, kiirused ju tõusevad. Korralike maanteedega säästame liikluses aega ja elusid, rääkimata liiklusstressi vähendamisest – sotsiaalmajanduslikult kahtlemata mõju on positiivne,“ sõnas majandus – ja taristuminister Kristen Michal.

Suurenenud turvalisusele ning väiksemal liiklusstressile lisaks on Tallinn-Tartu neljarealiseks ehitamisest Mäoni täiendav ajavõit sõitjale ca. üheksa minutit. Viimane tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda autokolonnides ja lubatud piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga tekitavad ka ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnestuste arvu.

Liiklusõnnetuste statistika kohaselt paistab lähiajaloos Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid ligi 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.

Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Täiendavalt lisandusid uue teehoiukava aastatesse 2018-2019 veel Luige ja Juuliku vaheline teelõik (15,7 miljonit eurot), Saue-Topi ühendustee (1,87 miljonit eurot) ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik (2 miljonit eurot). Lisaks neile ja Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid:

Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus - 49 miljonit eurot;

Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel - 13 miljonit eurot;

Narva maantee Väo sõlm - 20 miljonit eurot;

Sillamäe asula vahelise lõigu ohutustamine - 10 miljonit eurot;

Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee - 15 miljonit eurot;

Kernu ümbersõit - 10 miljonit eurot;

Nurme-Jänesselja 2+1 tee - 8 miljonit eurot;

 

Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad - 18 miljonit eurot.

Tallinn otsib ruumilahendust peatänava ja mere vahelisele alale

06.10.2016

alt
alt

Väikelinnakeskuste korda tegemine edeneb jõudsalt

06.10.2016

Sarnased uudised

alt

Uus Tallinna vangla sai nurgakivi

alt

Woho kvartali teise hoonesse tulevad äripinnad ja korterid

alt

Konkurss “Aasta Ehitaja 2016” otsib parimat ehitusjuhti

alt

Kalev ja Linda said ehitajate tantsupeo käigus nurgakivi

alt

Rõuge vald sai uue vaatetorni ja värskendatud külastuskompleksi

alt

Hiidlased kaebasid tuuleparki võimaldava teemaplaneeringu kohtusse

alt

Pelguranda kerkib kõrgelamu

alt

Eesti eluruumide kvaliteet on Euroopa viimaste hulgas

alt

Veskimöldre laienduse teede- ja kommunikatsioonide võrk on valmis

Kõige populaarsemad

1

Tartu legendaarne kaarsild läheb remonti

2

KredExi kodutoetust sai 358 lasterikast peret

3

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

4

Mustamäe paneb ajaproovile vapralt vastu

5

Miks on maakler kasulik?

6

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?