Looduslikel pühapaikadel on lootust saada kaitse alla

Valminud on seaduseelnõu, mis võib aeg-ajalt palju kära tekitavatele juhtumitele, kus näiteks raiete, kaevamis- või ehitustöödega on hiitesse satutud, lõpu teha ehk looduslikud pühapaigad lähevad seadusega kaitse alla, kirjutab Eesti Päevaleht.

Keskkonnaõiguse keskuse koostatud seaduse muudatusettepanekute järgi tuleks ajalooliste looduslike pühapaikade kaitse tõhustamiseks täiendada nii loodus- kui ka muinsuskaitseseadust. Viimast tuleks eelnõu seletuskirja järgi täiendada uue looduslike pühapaikade mälestise liigiga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti täiendatakse muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ning kohustatakse rohkem kui saja ruutmeetri suurused pühapaigad muinsuskaitse alla võtma. Looduskaitseseadusesse kirjutataks aga võimalus kehtestada tõhusama kaitse huvides pühapaiga ümber rangema kaitsekorraga sihtkaitsevöönd.

Ahto Kaasik Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskusest, kes on ka maausulisi ühendava Maavalla koja juht, ütles, et ametnike lauale on otsustamiseks jõudnud seadusemuudatused ning loodusliku pühapaiga mõiste meie õigusruumi toomine on vähim, mida praegu pühapaikade kaitseks teha saab.

Kaasik tõi esile, et teadaolevate looduslike pühapaikade arv küünib viimaste andmete järgi pea 2800-ni, millest enamik on üksikud pühad puud, kivid või allikad. Ligikaudu 800 on suuremat maa-ala hõlmavad hiied ja hiietaolised pühakohad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühtlasi on praegu looduskaitse all kõigest sadakond pühapaika ning muinsuskaitse all veel pea 470 ohvri- ja hiiekohta või nende osa.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu kostis, et praegu arutellu jõudnud ettepanekud vajavad laiapõhjalist diskussiooni.

Keskkonnaministeerium on looduslike pühapaikade saatust puudutava seaduseelnõu puhul äraootaval seisukohal. Ministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel sõnas: „Pakutud ettepanekud oleme analüüsimiseks esitanud keskkonnaametile ja kompleksse vastuse oleme planeerinud kokku panna augustikuuks.”

Kuna tehtud on väga suur eeltöö, pidas Kaasik igati reaalseks, et seadusemuudatused jõustuvad järgmise aasta algusest.

Allikas: BNS

Kohalikud andsid Saaremaa Sadama detailplaneeringu kohtusse

01.07.2013

Tallinna korterite ruutmeetri hind kasvas juunis aastaga 8,5 protsenti

01.07.2013

Kõige populaarsemad

1

Märtsis muutub elamukinnisvara hindamise kord

2

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

3

Tartu linnavalitsus kaalub trammiliini rajamise võimalusi

4

Õpi tundma ja vältima mõtlemis- ning otsustusvigu kinnisvaratehingutes

5

Täienda oma kinnisvarateadmisi Tartu Ülikooli kaugkoolitusprogrammis

6

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?