Maaeluministeerium soovib keelata väärtuslikule põllumaale ehitamise

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis raskendaks väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmist ja seaks säärasele maale ehituspiirangud, et soodustada põllumajandusmaa sihipärast kasutamist ja tagada toidujulgeolek.

Seadusandlus, Põllumaa, Põllumajandusmaa, Maaeluministeerium

"Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70 protsenti rohkem toitu," seisab eelnõu seletuskirjas.

Maaeluministeerium lisas, et kui siiani on kasvav toiduainete nõudlus rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud, seega muutub järjest olulisemaks, kuidas põllumajandusmaaga ümber käiakse.

Eelnõuga soovib maaeluministeerium kindlustada, et väärtusliku põllumajandusmaal peab säilima igal juhul maatulundusmaa sihtotstarve, ka siis, kui moodustatakse näiteks uus katastriüksus. Piirangute järgi ei tohi väärtuslik põllumajandusmaa ei looduslikel põhjustel ega ka inimtegevuse tagajärjel muutuda maaks, millel on puud kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ega puu- või põõsaistandikuks.

Puu- ja põõsaistandikuks ei loetaks siiski marja- ja viljapuuaeda ning aiandit ning nende rajamine väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile on siiski lubatud, välja arvatud juhul, kui tegu on poolloodusliku koosluse esinemisalaga.

Lisaks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uusi ehitisi ega olemasolevadi ehitisi laiendada ega ümber ehitada. Lisaks ei tohi kehtestada väärtuslikule põllumajandusmaale planeeringut, mis nende põhimõtetega vastuollu läheb, samuti ei tohi omavalitsus väljastada põhimõtteid rikkuvaid ehitusluba.

Eelkõige tuleks üldse välistada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamine. Kui see ei ole mingil põhjusel siiski võimalik, siis on see asjakohane üksnes maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehk põllumajandusehitiste rajamise korral, märkis majandusministeerium.

Seejuures ei saa elamut mingil juhul käsitleda põllumajandusehitisena, sõltumata sellest, kas see oleks maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik või mitte. Näiteks on maapiirkonnas ministeeriumi sõnul ohtralt vanu kasutusest välja läinud talukohti ja muid vanu ehitisi, mida saaks elamu ehitamise soovil kõigepealt kasutusele võtta.

Lisaks märgib ministeerium, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsega seotud piirangutest tuleneb vajadus tagada ametkondade vaheline koostöö ka selliste juhtumite korral, kus väärtuslikku põllumajandusmaad tahetakse hõivata maavarade kaevandamiseks.

Selle tagamiseks teeb maaeluministeerium eelnõus ettepaneku, et kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks maaeluministeeriumile, mis annab arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Lisaks on maaeluministeeriumi sõnul vaja luua ühtne põllumajandusmaa andmebaas, mis kajastaks kõiki põllumajandusmaa massiive, sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad. Praeguse maakatastri probleem on, et see kajastab andmeid registrisse kandmise hetkel, nii et kui mõni põllutükk näiteks võsastub ja seda ei saa harida, ei kajastu see registrites.

Väärtusliku põllumajandusmaa andmekogu sisaldaks aktuaalseid ja usaldusväärseid andmeid mulla viljakuse kohta ning oleks avalik. Selle teabe abil olekks põllumajandustootjal võimalik hinnata, milliseid põllumajanduskultuure või agrotehnilisi võtteid eeldab tema kasutuses olev maa, et saavutada efektiivseim tootmine, seisab seletuskirjas.

Põllumajandusmaa on eelnõu järgi maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse või selle osa kooseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik, välja arvatud maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti või mida kasutatakse puu- ja põõsaistandikuna.

Maaeluministeeriumi plaanide kohaselt peaks eelnõukohane seadus jõustuma 2017. aasta 1. juulil.

Allikas: BNS

Efteni kinnisvarafondid lõpetasid poolaasta kasumis

31.08.2016

alt
alt

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

31.08.2016

Sarnased uudised

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?

alt

Kuidas sõlmida üürilepingut?

alt

Märtsis muutub elamukinnisvara hindamise kord

alt

Riigikohus: ettevõtted ei saa alati korteritelt käibemaksu tagasi

alt

MKM: Kõigile Eesti elanikele tuleb tagada soojusvarustus

alt

Kuidas mõjutab ehitise ebaseaduslikkus vara väärtust?

alt

Vingugaasiandur muutub gaasiseadme kodukasutajale kohustuslikuks

alt

Kinnistusosakond palub kinnistute pärijatel end omanikuks vormistada

Kõige populaarsemad

1

Märtsis muutub elamukinnisvara hindamise kord

2

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

3

Tartu linnavalitsus kaalub trammiliini rajamise võimalusi

4

Õpi tundma ja vältima mõtlemis- ning otsustusvigu kinnisvaratehingutes

5

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

6

Endover Kinnisvara stardib Volta kvartalis uue projektiga

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?