Tallinna kinnisvarahinnad on masuajast alates kahekordistunud

Tallinna korterite hinnad on majandussurutise põhjast ehk 2009. aasta keskpaigast tõusnud 2016. aasta suveks kaks korda kõrgemale tasemele, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on hinnad kahekordistunud nominaalselt ehk numbriliselt ning statistika ei arvesta inflatsiooni. “Reaalhindades on kahekordsest hinnatõusust ehk 2007. aasta buumi tipu tasemest ikkagi puudu,” ütles Vahter.

“Vale on mõelda, et 2009. aasta hinnad olid normaalsed ja praegu on turg ülehinnatud. Tollased hinnad olid palju madalamad kui reaalne ehitushind, müüdi odavalt, sest niiöelda ladu oli kaupa täis ja raha oli vaja,” rääkis Vahter ja lisas, et peale kahjumlike objektide müügi hakkas turg jälle normaalselt toimima ning lõpphind moodustub praegu krundi ja ehituse maksumusest ning mõõdukast kasumist.

Martin Vahteri sõnul on kinnisvarahinnad jõudnud tänasele tasemele mitme teguri koosmõjul. “Peale masu tekkis kummipalli efekt, mis tähendab, et hinnad puudutasid põhja ära ja põrkasid emotsionaalsetel põhjustel üles. Kuna uusi arendusi ei julgetud või ei saadud puuduva raha pärast teha, tekkis uute pindade defitsiit, mida võimendasid ülimadalad intressid. Ka inimestel on jälle tekkinud julgus ja kindlus kodu vahetada või soetada, mis kasvatab nõudlust,” rääkis Vahter.

“Praeguseks on kinnisvarasektoris jõutud tasakaalupunkti. Pakkumine ja nõudlus on balansis, arendajad ehitavad parajalt niipalju juurde kui on nõudlust. Hinda tõsta ei saa, sest konkurendid teeksid sel juhul odavamalt.”

Martin Vahteri sõnul praegu otsest buumiohtu pole, sest pangad kinnisvaraarendust ei pidurda, aga hoogu juurde ka ei anna. “Pank ei anna arendusele raha kui osa eelmüüki pole tehtud. Suured arendusfirmad saavad raha pigem Soome ja Rootsi kaudu ning oma vahendite eest teevad vaid üksikud arendajad. Kuna pangad on konservatiivsed, siis on vaakumi täitmiseks tekkinud uued ühisrahastuse mudelid, millega küsitakse arendusraha väikeste osade kaupa tavainimestelt,” kirjeldas Vahter.

Tallinna linnaosadest on seitsme aastaga ruutmeeter keskmiselt kallinenud enim Põhja-Tallinnas – 227 protsenti. Martin Vahteri kinnitusel on selle taga Kalamaja muutumine agulist trendikeskuseks.

“Lasnamäel on keskmine ruutmeetri hind tõusnud 120 protsenti ning statistiline kasv tuleb pigem Kadrioru ja Kesklinna lähedusse kerkinud uute majade valmimisest,” ütles Vahter ja lisas, et uute korterite lisandumine on ka Haabersti keskmise ruutmeetri hinna 130 protsenti üles viinud.

Statistika kohaselt on linnaosadest kõige vähem, 29 protsenti muutunud hinnad Pirital. “See ei tähenda otseselt, et Lasnamäe on Piritast parem investeering. Pirita hinnad masuga eriti ei langenud, uusi pindasid pole suurt juurde tehtud ning seega pole turg seal nii palju muutunud kui mujal.”

“Riigi mõistes puudutab suur hinnatõus peamiselt tõmbekeskusi Tallinna, Tartut ja üksikuid punkte üle Eesti. Väiksema nõudlusega kohtades suuremaid muudatusi aastate jooksul toimunud pole.” 

Kadriorus alustatakse uue kortermaja ehitust

17.08.2016

alt
alt

Vesine krunt võib kinnisvaraostjat ebameeldivalt üllatada

18.08.2016

Kõige populaarsemad

1

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

2

Tallinna vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

3

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni euro eest elamupinda

4

Pealinn müüb enampakkumisel kinnistuid ja korteriomandeid

5

Ehitusmahtudes viimase viie aasta suurim kasv

6

Unikaalne pakkumine Läti kinnisvaraturul - investeerimisprojekt mõisa ja pargiga

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis