Jäätmeid ei tohi lõkkes põletada

Jäätmete põletamine lõkkes mürgitab nii tervist kui ka keskkonda.

Jaanilõket ette valmistades tuleb meeles pidada, et lõkkesse sobivad kuiv puit, oksad, immutamata puitmaterjal, paber, kiletamata papp ning muu töötlemata looduslik materjal. Mööblit, immutatud või värvitud puitu (nt vanu elektriposte), vanarehve, plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kuna nende põletamisel paiskuvad õhku tervisele ohtlikud ained.

„Kodune prügipõletus on keelatud selleks, et kaitsta meid ümbritsevat keskkonda ja inimese tervist. Jäätmete põletamisel lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et ohtlikud ained ära põleksid. Samuti ei ole võimalik põlemisel tekkivaid ohtlikke suitsugaase kokku koguda erinevalt jäätmepõletustehasest,“ selgitas Reet Siilaberg, Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist.

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse korraldatud prügipõletuse katsest selgus, et jäätmete põletamine kodustes lõketes halvendab märgatavalt õhukvaliteeti kantserogeenide näol. Katse tulemused näitasid, et olmejäätmeid põletades on kantserogeensete ühendite kontsentratsioonid õhus oluliselt kõrgemad kui puhast puitu põletades. Suurimaid probleeme tervisele tekitavad silmale nähtamatud dioksiinid, mille tase koduse jäätmelõkke suitsus on üle kahe korra kõrgem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest.

Jäätmete põletamisel tekkiv suits võib tekitada tervisehäireid selle otsesel sissehingamisel.  Kõige rohkem mõjutab see tundliku hingamissüsteemiga inimesi, samuti lapsi ja vanureid. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügipõletajat, vaid ka tema lähedasi ning kõiki inimesi ja muud elusloodust, kes võivad tekkinud saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.

Saasteained langevad maapinnale ning vette, kust need omakorda liiguvad edasi meie toidulauale, kui sööme sealsamas kasvatatud aiasaaduseid või veekogudest püütud kalu. Üle 90% päevasest dioksiini annusest tulebki tarbitud toidu, eriti liha ja piimasaaduste, vähem kala kaudu. Mida rohkem saastatud toiduaineid tarbida, seda enam ohtlikke ühendeid inimese keha talletab ja see võib omakorda edasi kanduda veel sündimata lapsele või rinnapiimaga imikutele.

Tuleohutuse tagamiseks peab kuni ühemeetrise diameetriga lõke olema vähemalt kaheksa meetri kaugusel hoonest ning suurema diameetriga lõke vähemalt 15 meetri kaugusel.

Viimsi korteriostjate valikuvõimalus mitmekordistus

20.06.2016

alt
alt

Tallinna Linnahall on hästi säilinud

21.06.2016

Kõige populaarsemad

1

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

2

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

3

Eesti hakkab kõrgusi ja sügavusi arvutama Amsterdami nulli suhtes

4

Ehitushinnaindeksi mõõdukas tõus jätkus

5

Capfieldi kasum kahanes 16,8 protsenti 14,2 miljonile eurole

6

Technopolis Ülemiste arhitektuurikonkursi võitsid KOKO arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?