Elamine avaliku veekogu ääres nõuab tolerantsust

Kombinatsioon kodu ja avalik veekogu kannab endas konflikti omanikutunde ning avalike huvide vahel, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Tartumaal ja mujal Lõuna-Eestis on veekogudega piirnevad krundid ning majad nõutud kaup.   Sõltumata aastaajast on kinnistud vee ääres populaarsed nii kohalike ostjate kui välismaiste ostuhuviliste hulgas, kes eriti just suuremate veekogude lähedal asuvate ja hea ligipääsetavusega kinnistute osas on valmis kiirelt tehingusse minema.

Tartu maakonnas ihaldatakse eelkõige Ahja-, Amme- ja Emajõe äärseid alasid. Järvedest on eelistatud Peipsi järv, Võrtsjärv ning Saadjärv. Kinnistule annab lisaväärtust ka väiksema ja privaatsema veekogu olemasolu ning pisut kõrgemat hinda ollakse kodu soetamisel nõus maksma ka siis, kui territooriumil on veesilm, näiteks tiik.

Kallasraja mõiste tekitab segadust

Avaliku veekoguga piirnevat krunti osta sooviv inimene peab aga endale aru andma, et isegi siis, kui krundi piirid ulatuvad vee piirini, ei saa seaduse järgi takistada inimeste ja loomade liikumist veekoguäärsel alal, mida nimetatakse kallasrajaks.

Nimetatud asjaolu tekitab tavaliselt palju segadust. Inimesed, kes ostavad või omavad juba veekoguga piirnevat kinnistut, ehitavad tavaliselt oma eravalduse ümber aia, et oleks privaatsem ja turvalisem. Keegi ei ole huvitatud, et võõrad inimesed või loomad krundil vabalt ringi liiguksid. Peljatakse nii vargaid, metsaasukaid, kui naabrusest pärit hulkuvaid lemmikloomi.

Samuti ehitatakse aedu põhjusel, et omanike koerad ei pääseks krundilt välja, ega kujutaks ohtu naabritele või juhuslikele möödujatele.

Probleemid tekivad omavolist

Küsitavused algavad siis, kui läbipääsud omavoliliselt kogukonnale suletakse ning see mõjutab juurdepääsu avalikule veekogule, mis on otsene igaüheõiguse rikkumine. Viimane sätestab, et kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatud kuni nelja meetri laiused kallasrajad. Kallasrada võib ulatuda laevatatava veekogu ääres kuni 10 meetri kaugusele veepiirist. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud.

Teiseks seab veeäärsete kinnistute omanikele piirangud looduskaitseseadus, kehtestades rannal või kaldal ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi, mis seavad piirangud maa kasutamisele. Kõikide vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks veekogu piir.

Kui keegi soovib osta maad või maja mõne jõe või järve äärde ning krunt piirneb veekoguga, tuleks põhjalikult uurida, mida see tähendab ning millised piirangud, võimalused ja kohustused sellega kaasnevad. 

Ülemiste Citys valmis majasuurune seinamaaling

15.06.2016

alt
alt

Uudista presidendi korterit

16.06.2016

Kõige populaarsemad

1

Tartu legendaarne kaarsild läheb remonti

2

KredExi kodutoetust sai 358 lasterikast peret

3

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

4

Miks on maakler kasulik?

5

Lasnamäele kavandatakse uusi äri- ja eluhooneid

6

Noblessnerisse plaanitakse virtuaalreaalsuse elamuskeskust

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?