Maksu- ja Tolliamet: jälgige kinnisvaratehingute lepingute korrektsust

Äripäev on viimastel nädalatel kirjutanud mitmel korral probleemidest, mis võivad tekkida sularahaga kinnisvara ostes. Kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik soovitab, et hilisemate sekelduste vältimiseks tasub jälgida, et kõik ostu-müügilepingud oleksid korrektselt vormistatud.

„Igasuguste võimalike vaidluste tekkimise vältimise põhitõde on see, et kokkulepped tuleb mõlemale poolele arusaadavalt kirjalikult fikseerida. Eriti oluline on see just sularahatehingute puhul, kus ei jää maha ka jälge pangatoimingust, mida oma õiguste hilisemaks kaitseks kasutada saaks.

Ka maksu- ja tolliametini on oma murega jõudnud inimesed, kes on läinud kaasa teise poole ettepanekuga märkida ostu-müügilepingusse tegelikkusest väiksem tehinguhind, et vältida suuremaid kohustusi riigilõivude, notaritasude või maksude näol. Alati antakse lubadus hinnavahe sularahas katta, kuid on olukord, kus need lubadused jäävad täitmata ning inimene jääb kokkulepitud summast lihtsalt ilma.

Seetõttu peaks inimest ettevaatlikuks muutma see, kui teine osapool soovib lepingusse panna tegelikkusest väiksema hinna. Ostja huvi võib olla varjata, kustkohast tema nii suur sularaha hulk pärineb. Müüja huvi võib olla näidata võimalikult väikest müügitulu või jätta tulu üldse deklareerimata, kui ei ole võimalik kasutada elukoha maksuvabastust. 

Ostja peaks siin alati arvestama ka sellega, et tegelikust väiksem ostuhind tähendab seda, et kui ta ise hakkab tulevikus oma vara müüma, siis tuleb maksu maksta soetushinna ja müügihinna vahelt. Ehk kui lepingus on näidatud liialt madal hind, siis seda rohkem tuleb tulu deklareerida ja sellelt maksu maksta. 

Õige ostuhinna lepingusse märkimisel on olemas aga jälg tehingu tegelikust hinnast ja seetõttu on võimalik inimesel ennast paremini kaitsta. Mõningase rahasäästu eesmärgil dokumentide korrektsest vormistamisest loobumine võib aga pikemas plaanis kujuneda oluliselt kallimaks.

Äriühingute puhul sularahas kinnisvara vara soetamist reeglina ette ei tule. Aga ka ettevõtete puhul kehtivad samad soovitused. Lisaks võiks ettevõtja äri- ja maksuriskide vähendamiseks enne tehingut alati põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Sularahas tehingu tegemise soov ei viita automaatselt pettusele, kuid võiks siiski olla üheks stiimuliks üle kontrollida ka näiteks tehingupoole kohta kättesaadavad avalikud andmed. 

Rohkem saab lugeda maksu- ja tolliameti lehelt:http://www.emta.ee/et/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/kuidas-valtida-kontrolli-sattumist/juhised-maksupettuste

Foto: Scanpix

Kortermajade elanikke kimbutavad liba-remondimehed

08.04.2016

alt
alt

Homsest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg

08.04.2016

Kõige populaarsemad

1

Auriga keskus Saaremaal muutub meelelahutuskeskuseks

2

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

3

Tartu legendaarne kaarsild läheb remonti

4

Mustamäe paneb ajaproovile vapralt vastu

5

KredExi kodutoetust sai 358 lasterikast peret

6

Miks on maakler kasulik?

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?