Eluaseme väärtus moodustab keskeltläbi poole eraisikute varast

Eesti Panga leibkondade uuringu kohaselt on peamine elukoht leibkondade kõige hinnalisem vara, mille väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist varadest; viiendiku reaalvaradest moodustavad varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad töötavad.

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara, samas ei ole uuringu tulemusi veel avaldatud Läti ja Leedu kohta. Euroala riikide seas on Eesti netovarade mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal. Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot, teatas keskpank.

Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid. Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht. Võrreldes euroala riikide keskmise ehk 60 protsendiga on koduomanike osakaal Eestis suurem - 77 protsenti. Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest.

Samuti moodustavad Eesti leibkondade reaalvaradest suhteliselt suure osa varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad igapäevaselt töötavad. Nende varade osakaal on üks viiendik, see tähendab pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt. Sellist tüüpi vara omab Eestis ligikaudu 12 protsenti leibkondadest ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot.

Eesti leibkondade finantsvarad on peamiselt pangahoiused ja nende osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike: Eestis 10 protsenti varadest, euroalal keskmiselt 17 protsenti. Ka teistes madalama sissetulekutasemega euroala riikides, nagu Slovakkias, Sloveenias, Portugalis ja Kreekas on finantsvarade osakaal väike ja need on vähe hajutatud.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85 protsenti. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem, Eestis on laenu võtnud 37 protsenti majapidamistest, euroalal 44 protsenti. Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Eesti puhul võib keskpanga teatel esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Ehkki siinne laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid. Mediaanleibkonnal on olemas toimetulekuvaru umbes ühe kuu jaoks, euroala mediaanleibkonnal aga on varusid pisut enam kui kahe kuu jaoks.

Kokkuvõttes on Eesti leibkondade netovara ja varade struktuur sarnane nagu teistes euroalasse kuuluvates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.

Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu. Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Kinnisvara müües panusta fotodele

28.03.2016

alt
alt

Hoiatus: „Nigeeria kirjad“ pommitavad kinnisvaramüüjaid ja üürileandjaid

29.03.2016

Kõige populaarsemad

1

Taas on selgunud kauneimad kodud

2

Maxima avab Haabersti 9-miljonilise supermarketi detsembris

3

Atlantise esine Emajõe kallas saab esindusliku väljanägemise

4

Pärnu kehtestas sõudetreeningbaasi ala detailplaneeringu

5

Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

6

Anvelt soovib luua majutusasutuste külastajate registri

Toimetaja valik

alt

Korteriühistuid on aastaid tüssatud

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks