Välja 3 – aedlinnamiljöö kesklinna piiril

Tallinna kesklinna vahetusse lähedusse kerkivad 2017. aasta alguseks kaks kammerliku siseõuega kortermaja, mis on kantud mõnusa eramaja emotsioonist. Alljärgnevas intervjuus annab Välja 3 uusarenduse arhitekt Toivo Tammik ülevaate objekti projekteerimisprotsessi olulisematest aspektidest.

Kuidas mõjutasid rajatava uusarenduse krunt ja keskkond projekteerimist ning hoonestusala visiooni loomist?

Välja 3 puhul on tegemist küllaltki pikaajalise planeerimis- ja projekteerimisprotsessiga. Kõnealuse Kesklinna-lähedase Kristiine piirkonna puhul näeme endist väikeelamuala, lähedusse jääb üks tänapäeva Tallinna suuremaid ja kiiremini muutuvaid magistraaltänavaid - Mustamäe tee. Selle tuiksoone linnaruumiline tase muutub lähiaastatel oluliselt, sinna tekib juurde asutusi, elamuid, kaubandust, kohvikuid, esinduslikku linnaruumi. Välja 3 jääb selle tuiksoone vahetusse lähedusse ja moodustab omalaadi üleminekuvormi moodsalt linlikult peatänavalt vaiksemale aedlinnamiljööle. Planeerides ja projekteerides nägime neid protsesse laiemalt ja arvestasime, kus võimalik. Samuti tuli tööd teha hoone atraktiivse vormi ja heade, avarate, valgusele ja vaadetele avatud korterilahendustega.

Millega peaks tänapäeval moodsa kortermaja projekteerimisel arvestama?

Küsimuse asetus on vastamiseks liiga laiapõhjaline. Eelkõige tuleb arvestada ikkagi inimesega, sihtgrupiga, keda asunikuks oodatakse. Selle sihtgrupi vajadused ja võimalused tuleb läbi analüüsida ja püüda anda talle parimat, mida olemasolev asukoht, krunt, tänavatevõrk lähtematerjalina pakuvad. Edasi tulevad juba otsused hoone väljanägemise, privaatpinna ja ühispinna osas, laste teemad, haljastuse kontseptsioon ja muu. Detailidest rääkides tundub, et hakkab kaduma avatud köögi vaimustus, mis tihtipeale oli lihtsalt üks kokkuhoitud tuba. Pigem oodatakse paindlikke ja eripäraseid lahendusi, mis võimaldavad korraga nii avatust kui privaatsust. Välja 3 projektis on seda ka tehtud. 

  Kirjeldage palun, miks on valitud just sellised ruumilahendused, nagu projektis näha võime?

Oma funktsionaalselt olemuselt peab Välja 3 üsna kenasti sammu tänapäeva turu nõuetega. Hoonekompleks koosneb kahest üksteise embuses olevast mahust, mis kaarduvad ümber kammerliku siseõue. Sellest õuest avanevad pääsud kummassegi hoonesse, neid ühendab maa-alune parkla. Hoonemahtude konfiguratsioon tuleneb nii ilmakaartest ja päikesevalgusest kui ka soovist anda elanikele privaatsust ning samas avada võimalus metafüüsilisteks väljavaadeteks akendest, rõdudelt, terrassidelt. Korterite lahendused võimaldavad kvaliteetseid elutingimusi väiksematele leibkondadele, on ka üksikuid suuremaid kortereid, mis arvestavad põllupealsetest linna tagasi kolivate inimeste pisut suuremate ruumivajadustega.

Millest lähtusite välisviimistlusmaterjalide valikul?

Valgus, selgus, helgus! Valguse peegeldused ja reflekteerumine vastasmajalt tingisid heleda värvigamma, kaalusime ka valget klinkertellist, kuid see võinuks liialt tekitada assotsiatsioone silikaattellisega. Rõdude, terrasside, lodžade pinnad on kaetud väärispuiduga, mis lisab soojust ja kodusust.

Milliseid häid näiteid võib tuua taoliste materjalide kasutamisele?

Lahendus on ajatus võtmes, tugineb asukohale ja puhtale geomeetriale. Materjalid tulenevad funktsioonist ja sellestsamast asukohast. Arhitektuursed vormi- ja detailivalikud on olnud eelkõige funktsionaalsed, häid valgeid maju on tehtud pea igal ajastul ja mitmel pool.

Kuivõrd arvestasite projekteerimisel korteriomanike tulevaste kuludega?

Kuna kompleks asub aedlinna ja kesklinliku keskkonna piiril, on sellel mõlema plussid: suhteliselt roheline keskkond, samas head ühistranspordiühendused, mitme auto omamine leibkonnas pole otseselt vajalik, paljud käigud saab teha jalgsi või ühistranspordiga. Soojustehnilised otsused on tehtud selliselt, et energiakulud on optimaalsed. Hooned on suhteliselt kompaktsed ja maa-alune parkla tegelikult mingit kütmist ei vaja. Samas hea avar vaade eeldab vahel klaasipindu, millest tulenev talveperioodine  täiendav kulu kantakse heameelega. Vaade maksab ning kes jaksab korralikus majas elada, jõuab ka välja kanda pisut suurema aknapinna, kui ideaalne soojusarvutus ja standardid eeldaksid.

Milliseid moodsaid energialahendusi kasutasite?

Soojustagastusega lokaalsed ventilatsiooniseadmed, kolmekordse paketiga aknad ja kõik muu, mis korraliku maja juurde käib.

Kuidas hindate energialahendusi võrdluses nõukogude ajal ehitatud kortermaja tüüpiliste süsteemide ning kuludega?

Parem ei võrdleks. Ventilatsioon käis tol ajal läbi hõredate akende ja soojatrass haljendas talvel. Mis siin rääkida, aeg on edasi läinud.

Milles näete Välja 3 projekti eeliseid võrreldes teiste uusarendustega?

Välja tänava maja arhitektuurne lahendus ei ole kindlasti pretensioonitu-paneelikas, mida kohtab küllaltki palju praeguste uudisarenduste hulgas. Lisaks põnev asukoht, millest oli juttu juba eespool.

Eksperdid ootavad 10-protsendilist kodukulude tõusu

23.03.2016

alt
alt

Uus valglinnastumise laine on alanud

24.03.2016

Kõige populaarsemad

1

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

2

Tallinna vanalinnast on saamas Airbnb linnaosa

3

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni euro eest elamupinda

4

Pealinn müüb enampakkumisel kinnistuid ja korteriomandeid

5

Unikaalne pakkumine Läti kinnisvaraturul - investeerimisprojekt mõisa ja pargiga

6

Ehitusmahtudes viimase viie aasta suurim kasv

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis