Põllumaa hind sõltub maa kvaliteedist ning asukohast

Hea mullastikuga ja kompaktsesse maaüksusesse kuuluvat põllumaad on üha vähem saadaval, kuna põllumajandustootjad ning investorid näevad sellisel maal head tulukust, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja Reet Värnik.

Põllumaade hinnad on üldiselt tõusuteel. Hinnatõusu tekitavad nii põllumajandussaaduste hinnatõus, põllumajandusettevõtete omavaheline konkurents kui ka Euroopa Liidu tõukefondidest saadavad toetused.

Kõige viljakamad põllud asuvad valdavalt Kesk-Eestis, kus on levinud leostunud ja leetjad mullad ehk nn pruunmullad. Kõige kehvemad põllumaad on põhjarannikul ja Loode-Eestis.

Leostunud mullad on stabiilse või parasniiske veerežiimiga ning mullareaktsioonilt neutraalsed või nõrgalt happelised. Haritava maa boniteet Kesk-Eestis ulatub 40–60 hindepunktini, osas piirkondades isegi üle 60 hindepunkti.

Võiks arvata, et põllumaa hinda mõjutab maaüksuse pindala, kuid tegelikkuses on pindala mõju hinnatasemele üsna vähetähtis. Kui maaomanik tahab müüa oma nelja hektari suurust põllumaad piirkonnas, kus ümberkaudsed põllud on suure põllumajandusettevõtte omandis või rendil, on suuremad maaomanikud huvitatud maa ostmisest, et kasvatada enda põllumassiivi.

Nii on põllutööde korraldamine mugavam ja igasugune kulu mitu korda väiksem. Maa-ameti uuringust on näha, et suuremate kinnistute naabruses suuremate ja väiksemate maaüksuste pinnaühiku hinnad oluliselt ei erine.

Põllumaa hindamine

Kinnisvarahindaja puutub oma töös põllumaa hindamisega kokku üsna sageli. Üldjuhul siis, kui ta hindab pangalaenu tagatiseks seatavat suurt maamajaga hoonestatud kinnistut, mille kõlvikulises koosseisus on märkimisväärselt ka haritavat maad.

Hoonestamata maa, kus kõlvikulises koosseisus on valdavalt haritav maa, krediidiasutusele laenutagatiseks reeglina ei sobi.

Kinnisvarahindaja puutub põllumaa hindamisega kokku ka siis, kui riik tellib maa erakorralise hindamise. Siinkohal on oluline märkida, et vastavalt maa hindamise seadusele on maa hindaja isik, kellele on valitsuse kehtestatud korras välja antud tegevuslitsents.

Eestis on sellise tegevuslitsentsiga maa hindajaid 32 ja valdav osa neist tegeleb ka elukondliku ja ärikinnisvara hindamisega.

Enamik ostjaist on juriidilised isikud

Põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad juriidilised isikud, kes toodavad põllumajandussaadusi või vahendavad maatehinguid ehk ostavad ja müüvad maa edasi, ilma et seda ise kasutaks.

On ka selliseid põllumaa ostjatest vahendajaid, kes ostavad ja rendivad maa piirkonnas tegutsevale põllumajandusettevõttele välja. Põllumaa rendihinnad ulatuvad 40–80 €/ha. Valdav osa põllumaa rendihindadest jääb siiski vahemikku 40–60 €/ha.

Põllumaa hinda mõjutab suuresti maa kvaliteet ning selle asukoht. Kui piirkonnas tegutseb üks või mitu põllumajandusettevõtjat, hakkavad pakutava maa vajajad hinnas konkureerima ning sellest tulenevalt võivad mõned põllumaa tehinguhinnad väga kõrgeks kujuneda.

Kui 2011. aastal oli keskmine haritava maa hind Eestis ~1200 €/ha, siis 2014. aastal ulatus see juba umbes 1900 €/ha.

Keskmine hind kajastab nii vabaturu tehingutes kui ka nendes tehingutes, mille puhul ei näidata registris tegelikku tehingusummat või tasutakse osa summast mitterahaliste vahenditega.

Põllumaaga on tehtud tehinguid ka hinnatasemel kuni 4000–5000 €/ha, ent pigem on sellised tehingud erandlikud ning taolised tehingusummad kujunevad tihedas konkurentsis.

Võrumaal tehakse põllumaadega tehinguid hinnatasemel 2000–2900 €/ha, Jõgevamaal kuni 2700 €/ha ning Hiiumaal kuni 2500 €/ha.

Hoonestatud ala eraldatakse ja müüakse edasi

Nii nagu metsamaa puhulgi, on põllumajandusettevõtjad huvitatud ka hoonestatud kinnistute soetamisest, kui kõlvikulises koosseisus on haritavat maad märkimisväärselt ning maa on kvaliteetne. Sellisel puhul ei ole hoonestusel suurt tähtsust ning reeglina mõõdab põllumees hoonestatud ala ja põllumaa lahku ja kinnistab need.

Pärast kinnistamistoiminguid jätab ta põllumaa endale, kuid hoonestatud maaüksuse võõrandab. See on sage suure pindalaga hoonestatud kinnistute puhul, kus kinnistu lahku mõõtmine ning sellega kaasnevad kulud end ära tasuvad.

Foto: Scanpix

Eesti kortermajade renoveerimistoetus saab Euroopas kiita

25.02.2016

alt
alt

Aasta Kodu võitjad on selgunud

26.02.2016

Kõige populaarsemad

1

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

2

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

3

Pärnu annab 15 aastaks rendile 55 bussiootepaviljoni ala

4

Buumiaegsed hinnad on käes, tehingute mahu poolest jäädakse veel alla

5

Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

6

Ülemiste Citys alustatakse Eesti suurima parkimismaja ehitamist

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?