Korteriomanike hooletus seab ohtu kogu maja turvalisuse

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustas veebruaris koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga infopäevade sarja Turvalisus kortermajas. Infopäevad toimuvad kümnes linnas, korteriühistute infopäevade sarja toetab siseministeerium.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul saavad kortermaja elanikud ise palju selleks ära teha, et maja turvalisena püsiks. "Toimiv naabrivalve ajab nii mõnegi kurikaela plaani nurja, selleks on oluline, et naabrid omavahel suhtleksid," rääkis Mardi. "Selles pole midagi imelikku, kui trepikotta pääseda soovivalt võõralt, eriti kui viimase käitumine mingil põhjusel tähelepanu äratab, viisakalt uurida, kelle juurde tal parasjagu asja on. Enamasti pääsevad kurjategijad just elanike kannul trepikotta või helistavad suvaliselt uksekella lootuses, et mõni heauskne elanik neile fonoluku avab."

Lääne-Tallinna konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Elle Veelmaa soovitab samuti inimestel, eriti eakatel, majja trügivate võõraste suhtes väga ettevaatlik olla. "Sellised ootamatud külastused, kus väidetavalt soovitakse majas näiteks kaabliühendust kontrollida, tuleks enne võõra majapidamisse lubamist teenust pakkuvast ettevõttest üle

kontrollida või lähedasega konsulteerida. Ei tohi olla liiga usaldav ka kõiksugu müügimeeste korterisse või majja lubamisel," manitses ta.

Veelmaa sõnul ei tohiks omanikud oma asju, näiteks jalgrattaid või lapsekäru, trepikojas hoida, eriti juhul, kui need on lukustamata."Esiteks ei luba seda tuleohutuseeskirjad, teisalt on need esemed varastele lihtsaks saagiks. Hoidke oma vara lukustatud keldrites ning kontrollige seda pisteliselt," soovitas ta.

Infopäevade avaüritusel Paides esinenud Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna piirkonnavanema Priit Söördi sõnul kannatab kortermajade turvalisus tihti inimeste enda mugavuse tõttu. "Korteriühistud investeerivad küll kallitesse turvaustesse, aga majaelanikud kas unustavad või ei tahagi neid lukustada, mis muudab korteriühistu poolt turvalisusesse tehtud investeeringu mõttetuks," hoiatas ta.

Urmas Mardi sõnul tuleb ühistul hoolitseda selle eest, et nii maja kui ka selle abihooned ja panipaigad, näiteks keldrid, kuurid ja garaažid oleks korralikult suletud. "Kindlasti on korralikud uksed ja lukustussüsteemid oluline osa maja korrashoiust," mainis ta.

Priit Söörd lisas, et ühistujuht ei tohiks politseid peljata või arvata, et politsei väljakutse ei mõjuta korrarikkujat. "Vastupidi, korrarikkumise puhul tuleb kindlasti politsei kutsuda, et väljakutse registreeritaks ja olla valmis ka toimunu kohta tunnistusi andma – sel juhul saab politsei kõige efektiivsemalt teha oma tööd ja tagada turvalisust," sõnas Söörd.

Capfield ehitab Lasnamäe Centrumi 2018. aastaks täielikult ümber

19.02.2016

alt
alt

Kõrgete hoonete rajamine muudab parkimise Tallinna kesklinnas järjest kehvemaks

22.02.2016

Kõige populaarsemad

1

5 viga, mida inimesed oma kodule hinda pannes teevad

2

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

3

Ebatavaline objekt: Mõisakülas müüakse kirikut

4

Keskmine Tallinna korter teenib omanikule 300 eurot kuus

5

Korteriühistud ei taha oma juhtidele palka maksta

6

Kuidas sisustada stiilset ja hubast koduaeda, terrassi või rõdu?

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis