Ootused ja hirmud uue korteri soetamisel

Korteri soetamine on paljude inimeste jaoks elu kõige suurem tehing ja seetõttu peaks sellega kaasnevad ootused olema adekvaatsed ning hirmud hajutatud, kirjutab Arco Vara Tallinna esinduse kutseline maakler Katrin Tutti.

Kuidas ma jõuan kõikide mind huvitavate korteripakkumisteni – võib-olla on turul midagi veel soodsamat ja paremat, kui olen leidnud?
Maaklerid reklaamivad oma objekte kõige põhjalikumalt kinnisvarafirma kodulehel, mitmetes portaalides, lehtedes. Uusi kortereid võib otsida nii tavakuulutuste alt kui ka projektide lehtedelt. Kõik kokku annab küllaltki põhjaliku ülevaate müügil olevatest kinnisvaraobjektidest.
Aru saamaks, mida objekti hind sisaldab, tuleb lugeda hoolikalt kuulutuse või projekti kodulehte, enamasti on seal kirjas, millisel kujul korterid müüakse, kas lõpliku siseviimistlusega või hoopis valge või musta karbi kujul. Ning alati tuleks müüjalt või maaklerilt lisainfot küsida. Kõik kokkulepped peavad olema notariaalses müügilepingus kirjas. Suuline kokkulepe ei ole piisav.

Kuidas pakkumisi võrrelda?
Erinevatel piirkondadel on erinev hinnatase. Näiteks Tallinna südalinn on kallim kui Mustamäe. Samas võivad ühe piirkonna pakkumised olla väga erinevad, mis esmapilgul tunduvad samaväärsed. Hinna ja kvaliteedi suhe on oluline, tähtis on vaadata uusehitisi põhjalikumalt, sest mitte ainult planeering ei ole tähtis. Monoliitbetoonist maja on kindlasti kallim kui tavaline paneelmaja või puitkarkassmaja, sest on materjalina vastupidavam ning nö ühes tükis, koha peal valatud, ei ole vuugivahesid. Erinevatel materjalidel on erinev heli- ja soojapidavus ning vastupidavus ajas. Alati tuleks uurida, millest on maja ehitatud, kuidas soojustatud, millised on aknad, uksed.
Osad müügis olevad kortermajad on juba valmis ning kliendil on võimalik tulla koha peale vaatama planeeringut, viimistlusmaterjale, vaadet aknast jm. Selline ost on alati kõige kindlam, sest paberi pealt ostetava tulevikus valmiva maja puhul võib olla hiljem ebameeldivaid üllatusi. Nüansse, mille peale enne ei tule, kui korterit oma silmaga vaadates, selles viibides.

Kuidas leida sobiv piirkond ja elukeskkond? 
Tutvuda tuleb piirkonna infrastruktuuriga, kas lähedal on poed, apteek, kool, lasteaed, ühistransport. Kui kaua sõidab kodust tööle, kooli. Samas on vähe ostjaid, kes ostavad uue kodu täiesti tundmatusse piirkonda. Reeglina on nad selle piirkonnaga varem tuttavad, kas elanud seal lapsepõlves, elavad praegu lähistel või on seal ees nende sõbrad-tuttavad.
Kui korteri ostjal on olemas auto, siis tuleb enne korteri ostmist uurida, kas antud korteri juurde on võimalik osta parkimiskohta. Kahjuks ei ole kõikides projektides piisaval arvul parkimiskohti ning parkida tuleb kusagile mujale. Eriti oluline on parkimisteema selgeks teha tasulise parkimisala piirides elades. Kui maja garaaži või hoovi ei saa parkimiskohta osta, siis tuleks uurida lähedalasuvaid parklaid. Samuti on võimalik sõlmida parkimisleping Tallinna linnaga ning parkida väikese aastatasu eest tänava ääres. Siinkohal on aga oluline teada, et parkimislepingu saab soodustingimustel sõlmida alles peale 2 kuud sissekirjutuse omamist tasulisse parkimisalasse jäävas hoones.
Alati tasub uurida ka võimalust üürida mõnelt majaelanikult parkimiskohta, kes seda omab, kuid ise ei kasuta.
Kui uusehitise kõrvale või vastu jääb tühi kinnistu või poollagunenud hoone, siis tasuks enne korteri ostmist konsulteerida linnaosa või kohaliku omavalitsusega, mis sinna kerkida võib, tutvuda kohaliku üldplaneeringuga.

Kuidas veenduda, et korteri ehitamiseks on kasutatud kvaliteetseid materjale?
Tihti ei oska ostjad süvitsi vaadata, millised on kvaliteetsed ja millised vähem kvaliteetsed materjalid, lähtutakse vaid üldmuljest. Siin on abiks tuttav ehitaja, sisekujundaja või maakler. Näitena võiks tuua, et vähevilunud ostja pilgule võib ebakvaliteetne laminaatparkett tunduda väliselt sama kena kui tuntud kvaliteetse firma naturaalne tammeparkett. Kui ostja ei oska ostuhetkel eristada vähem kvaliteetset sanitaartehnikat, keraamilisi plaate, aknaid, siseuksi, lüliteid jms kvaliteetsest, siis tuleb see välja peale mõningast kasutamist. Kogemustega ostja on selles osas väga hoolas. Väga oluline on ka välisuks ning aknad, kas nad on helipidavad, soojapidavad, mitmekordne on pakettakna klaas.
Ventilatsiooni tekitamiseks kasututakse tihti seinas asuvaid tuulutusklappe, aga need ei ole kõige paremad, sest sealtkaudu tuleb korterisse sisse nii heli kui ka külma õhku. Parim variant on sundventilatsioonisüsteem, kus õhk ringleb läbi filtrite, mis võtab kinni tolmu, õhk on puhtam ja allergiavabam. Tänapäevastel seadmetel on soojustagastus, sundventilatsioon ei tekita soojakadu.

Mida tähendavad viimistluspaketid?
Viimistluspaketid on selleks, et kliendil oleks valikuvariandid, omavahel sobivad viimistlusmaterjalid on pandud pakettidesse, et oleks lihtsam leida endale sobiv siseviimistlus või siseviimistluse hinnatase. Kas lisaks pakettides pakutavale on kliendil võimalik oma viimistlusmaterjale endal välja valida, tuleb uurida maaklerilt.

Kuidas saab teada uue korteriga seonduvad igakuised kulud?
Kui maja on valmis, siis on võimalik ostjal küsida reaalseid kommunaalmaksete kulusid näha. Kui hoone on alles ehitamisel, siis on see keerulisem ning saab ainult prognoosida, kas kulud tulevad madalad või keskmised. Mingit aimu saab hoone energiaklassi vaadates, kuid teada tasub, et enamasti on energiamärgis väljastatud arvutuste baasil ning hiljem võib selguda, et A-klassi korteri omanik maksab sama suure korteri eest rohkem kommunaale kui B-klassi korteri omanik.
Aeg-ajalt on küsitud minult, kas majas, kus on müüdud vaid osad korterid, peavad ostjad maksma kinni ka tühjade korterite kulud? Nii see muidugi ei ole, tühjade korterite kommunaalmaksed peab tasuma arendaja.

Äkk i ostja ei saa ikka ise korteri leidmise ja ostmisega hakkama?
Kui tunned, et ei julge ilma spetsialisti abita nii suurt otsust teha, nagu uue korteri ostmine, siis võib alati võtta kõrvale pädeva maakleri. Paljudel arendustel on müüjatel abiks palgatud maaklerid, kes samuti ostjat ostuprotsessil aitavad.
Enne uue kodu otsinguid soovitan teha kindlaks oma finantsvõimekus. Kuna enamik ostjaid vajab eluaseme soetamiseks kas mingis osas või täiel määral pangalaenu, siis on mõistlik käia esmajärjekorras pangas laenukonsultatsioonil. Enne panka minekut tasuks teada, millises summas on võimalik omafinantseering või kas on võimalik vähese või puuduva omafinantseeringu korral lisatagatis.

Kuidas sõlmida ostuleping, kui ostja ei jaga juriidilisest poolest midagi?
Taas on abiks maakler. Tema poolt saab ettevalmistatud notariaalne leping, mille sisu selgitab põhjalikult ka notar. Kui midagi jääb segaseks, siis tuleb alati üle küsida, ka siis, kui ebaselgus tekib alles notarilepingu allkirjastamisel. Kui on soov, saadetakse leping enne notari päeva e-postile tutvumiseks, siis saab seda koos pädevama sõbra- või palgatud juristiga üle vaadata, enne kui allkirjastamiseks läheb.

Milline on ostujärgne garantii?
Garantii kohta tasub müüjalt enne tehingut üle küsida, milline on tähtaeg välis- ja siseviimistlusel ning milline korteris olevatel seadmetel ja mööblil (kui neid on). Seadusjärgne garantii siseviimistlusele on 2 aastat alates kasutusloa väljastamisest. Väga suurte defektide puhul on võimalik nõudeid esitada ka hiljem (näiteks kandevkonstruktsioonid).

Kas kõik korterivõtmed jõuavad ikka ostjani?
Müügitehingu eel korjatakse kõik antud korteri võtmed kokku – maakleritelt, ehitajatelt, arendajalt. Ostja saab kogu korteri võtmekimbu oma valdusesse. Kõige turvalisem on, kui korteri ees on lukk, mille võtmeid saab paljundada vaid spetsiaalse kaardi abil, kus on unikaalne kood. Kui kliendil jääb siiski kahtlus ja hirmutunne, võib lukusüdamiku välja vahetada. Kuid kuna paljudel uusehitistel on lukud sellised, et üks võti keeraks kõiki uksi – maja välisust, korteri ust, panipaiga ust – siis kaob ära mugavus ühe võtmega kodust väljuda. Siinkohal tasub muidugi ära märkida, et selline süsteem ei tähenda, et naaber saab oma võtmega ka minu korteri ukse lahti.

Eluasemelaenude maht kasvas oktoobris aastavõrdluses 3,9 protsenti

24.11.2015

alt
alt

Haldusreform viiakse lõpule 2017. aasta sügiseks

25.11.2015

Kõige populaarsemad

1

5 viga, mida inimesed oma kodule hinda pannes teevad

2

Tartu soovib müüa Lidlile huvi pakkuva kinnistu

3

Astlanda ehitab Tobiase tänavale 18 miljoni euro eest elamupinda

4

Tartu alustab uue viidasüsteemi loomist

5

Kuidas sisustada stiilset ja hubast koduaeda, terrassi või rõdu?

6

Korteriühistud ei taha oma juhtidele palka maksta

Toimetaja valik

alt

5 meetodit rentniku tausta uurimiseks

alt

Kinnisvara hinnatõus – kaua veel?

alt

City24.ee on suurima kinnisvarakuulutuste arvuga portaal Eestis