Lääne-Eesti kodudes kardetakse kõige rohkem torustikuleket ja enda hooletusest tekkinud tulekahju

Seesami poolt korraldatud üle-eestilisest kindlustusriskide uuringust selgus, et lääne-eestlased peavad teistest Eesti elanikest tõenäolisemateks kindlustusriskideks torustiku purunemisest tekkivat veekahju ja enda või lähedase poolt ettevaatamatusest tulekahju põhjustamist.

Seesami turundusjuhi Tiia Pröömi sõnul kardab koguni 67% lääne-eestlastest veekahju, mis võib tekkida torustiku purunemisest, nendele järgnevad lõuna-eestlased, kellest kardab sellist veekahju 58% vastanutest. „Teine suurem erinevus paistab silma tulekahju põhjuste riskide juures. 54% lääne-eestlastest peab tõenäoliseks enda või lähedase hooletusest tekkivat tulekahju, neile järgnevad põhja- eestlased, kellest kardavad sellisel viisil tulekahju tekkimist pooled vastanutest,“ sõnas Prööm.

Samast uuringust tulenevalt oli lääne-eestlastel üheks neist hirmudest ka põhjust, kuid teine oli pigem põhjendamata. „Selgus, et inimese enda või lähedase hooletusest tekkinud tulekahjusid oli tõesti Lääne-Eesti elanikel juhtunud märgatavalt rohkem (17%), kui teiste Eesti piirkonna elanikel – Põhja- ja Kirde-Eestis 10% ning Kesk- ja Lõuna-Eestis 6%. Kuid torustiku lekkest tekkinud kahjudega olid pidanud tegelema vaid 19% lääne-eestlastest, mis oli vähem, kui teiste piirkondade elanikud.“

Hoopis rohkem peaksid Lääne-Eestis elavad inimesed torustiku pärast muretsemise asemel tähelepanu pöörama oma hoone seisukorrale. „Lääne-eestlastel oli teistest vastajatest rohkem esinenud veekahjusid läbi seinte ja katuse tunginud veest, mida oli kogenud 24% vastanutest. Samas ise pidasid lääne-eestlased seda probleemi teistest vastanutest märgatavalt vähem tõenäolisemaks (28%),“ selgitas Prööm.

Lääne-eestlased paistavad ka silma selle poolest, et kardavad oluliselt vähem traumasid ja kehalisi vigastusi. „Uurisime, milliseid traumasid peavad vastajad kõige tõenäolisemaks ning lääne-eestlased pidasid teistest vastanutest kõige vähem tõenäoliseks pea kõiki uuritud ohte – libedaga kukkumist, spordivigastusi, kallaletungi, õnnetust lähedasega või tööõnnetust. Ainus trauma, mida pidasid lääne- eestlastest (44%) veel vähem tõenäoliseks põhja-eestlased (36%), oli vigastus kodu- või aiatöödel,“ rääkis Prööm.

Tundus, et ka see oli põhjendatud hirm, kuna kodu- ja aiatöödel saadud vigastusi tunnistasidki kõige rohkem lääne-eestlased. „30% lääne- eestlastest vastasid, et on saanud vigastusi kodus või aias töötades, neile järgnesid Kesk- ja Kirde-Eesti elanikud, kellest oli sellisel moel vigastusi saanud 27% vastanutest,“ kommenteeris Prööm.

Liiklusõnnetuste riskide puhul pidasid lääne-eestlased teistest Eesti elanikest kõige tõenäolisemaks, et on ise õnnetuse põhjustajaks (48%) ning kõige vähem tõenäolisemaks, et õnnetuse põhjustab keegi teine (74%). Teistest vastajatest rohkem kartsid lääne-eestlased rohkem ka jalgrattavargust (50%).

Foto: Scanpix

Ehitusloa saanud eluruumide arv kasvas 52,9 protsenti

15.10.2015

alt
alt

Colonna Kinnisvara alustab kolmanda kortermaja ehitust Lasnamäel Vana-Kuuli tänaval

15.10.2015

Kõige populaarsemad

1

Mustamäe linnaossa plaanitakse 29-korruselist kõrghoonet

2

Pärnu annab 15 aastaks rendile 55 bussiootepaviljoni ala

3

Riigile loovutatud rämpskinnisvara hulk on tänavu kõvasti kasvanud

4

Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

5

Keila Jõesaare omanik võib ehitada 30 maja asemel kaks

6

Aprillis avab uksed sisustusmess Interjöör 2017

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?