Rail Balticu aluseid maid võiks maaomanikele kompenseerida maaga

Rail Balticu ehitamisega kaasnevate mõjude kompenseerimiseks annab tänane seadusandlus piisavalt võimalusi, kuid täiustamist ja parandamist vajavad mitmed õigusaktid, et muuta kinnistuomanikele süsteem veel paindlikumaks ja kiiremaks, selgus täna avalikustatud advokaadibüroo SORAINEN ja rakendusuuringute keskuse CentAR uuringust.

Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel valminud Rail Balticu rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtteid ja võimalusi kaardistav analüüs annab ülevaate teiste riikide sarnasest praktikast ja tänasest Eesti õigusruumist. Uuringust selgub, et Eesti seadusandlus nii maade võõrandamiseks kui erinevate kompensatsioonide maksmiseks annab piisavalt võimalusi ning on üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides. Samas tuuakse välja võimalusi, kuidas tänast õigusruumi täiendada ja kinnistuomanike jaoks paindlikumaks muuta.

SORAINEN-i vandeadvokaat Urmas Volens tõdeb, et tänased seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee Rail Balticu alla jäävate maade ja mõjude kompenseerimiseks rohkem võimalusi kui neid igapäevases praktikas kastutatakse. “Enamasti mõõdetakse kompensatsiooni rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi, nagu näiteks on riigil võimalik pakkuda vastutasuks maad. Samuti on võimalik leppida kokku haljastusküsimustes, täiendavates müratõkke võimalustes ja meetmetes või tasudes,” ütles Volens.

“Kuigi seadusandluses suuri vajakajäämisi ei ole, leidsime, et raudtee alla või selle lähedusse jäävate maade omanikele on võimalik protsessi senisest lihtsamaks ja paindlikumaks muuta. Eelkõige võiks täpsustada riigivara vahetamise ja ümberkruntimise põhimõtteid ning turu- ja hüvitisväärtuse arvutamist. Samuti on otstarbekas täiendada hüpoteegiga koormatud kinnistute sundvõõrandamist puudutavat regulatsiooni ning mõelda nn motivatsioonitasu kehtestamise peale riigi ja maaomaniku vabatahtliku kokkuleppe korral,” lausus SORAINEN-i vandeadvokaat. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud konsultatsioone õigusaktide muutmiseks. Novembris on plaan saata valdkonnaga seotud ministeeriumidele, ametitele, liitudele ja ühendustele arvamuse avaldamiseks esimene seadusemuudatuste eelnõu.

Täna avalikustatud uuring toob muu hulgas välja, et kõik täpsed lahendused iga maa- või majaomanikupõhiselt sõltuvad muu hulgas kinnistuomanike soovidest, kinnistu olukorrast, maatüki suurusest. Seega sünnivad täpsed lahendused ja kompensatsiooni suurus siiski riigi ja kinnistuomanike vaheliste läbirääkimiste teel. Läbirääkimised maa- ja majaomanikega on kavandatud 2016. aasta teise poolde.

www.city24.ee

Tallinnas kasvas korterite ruutmeetri hind septembris 6,5 protsenti

02.10.2015

alt
alt

Kesklinn on tõusnud elanike arvult kolmandaks linnaosaks Tallinnas

02.10.2015

Kõige populaarsemad

1

Pärnu annab 15 aastaks rendile 55 bussiootepaviljoni ala

2

Buumiaegsed hinnad on käes, tehingute mahu poolest jäädakse veel alla

3

Väikeremondi tellijad on hiljaks jäämas

4

Riigile loovutatud rämpskinnisvara hulk on tänavu kõvasti kasvanud

5

Keila Jõesaare omanik võib ehitada 30 maja asemel kaks

6

Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?