Uuring: kasvav sissetulekute erinevus suurendab ruumilist eraldatust Euroopa linnades

Suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel viib üha enamates Euroopa linnades segregatsiooni ehk ruumilise eraldatuseni, vähendades linnade sotsiaalset stabiilsust ja konkurentsivõimet.

Need järeldused põhinevad esimesel põhjalikul võrdleval uurimusel segregatsioonist Euroopa pealinnades, mis avaldati Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru juhtimisel raamatus „Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West”.

Uurimus „Sotsiaalmajanduslik eraldatus Euroopa pealinnades. Ida kohtub läänega“ võrdleb olukorda 13 Euroopa linnas aastatel 2001 ja 2011, jõudes järeldusele, et Euroopa linnadele omane rahvastikurühmade sotsiaalne segunemine väheneb.

Järelduse aluseks on Madridi, Milano, Tallinna, Londoni, Stockholmi, Viini, Ateena, Amsterdami, Budapesti, Riia, Vilniuse, Praha ja Oslo (järjestatud ruumilise eraldatuse taseme järgi suurimast madalaimani) võrdlev uurimus.

Kuigi kihistumine kasvab, on protsess erinevates Euroopa linnades erinev. „Sotsiaalse ebavõrdsuse ja ruumilise eraldatuse vaheline seos ei ole otsene, sest seda vahendavad mitmed muud tegurid, nagu näiteks linna globaalne tähtsus, sisserände ulatus ja olemus ning linna ruumi- ja eluasemepoliitikad,“ selgitas raamatu toimetaja, Tartu ülikooli geograafia osakonna professor Tiit Tammaru.

Kuigi uuring keskendub sissetulekust tulenevale eraldatusele, on mõningatel juhtudel oluline roll ka rahvusel. Heaks näiteks on siin Tallinn, kus ruumiline segregatsioon kasvas uuritud linnadest kõige enam. „Selle üheks oluliseks põhjuseks on sotsiaalsete ja rahvuslike ebavõrdsuste üha suurenev kattumine,“ märkis raamatu Tallinna käsitleva peatüki kaasautor, TÜ inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa.

„Suur sotsiaalne ebavõrdsus, rahvusvähemuste ebasoodne olukord ja linnapoliitika vähene rahastatus annavad kokku eriti ohtliku tegurite kombinatsiooni, mis viibki suure ruumilise eraldatuseni,“ lisas teine peatüki kaasautor, TÜ inimgeograafia teadur Anneli Kährik.

Raamatus tõdetakse, et sotsiaal-ruumiline kihistumine vähendab linnade konkurentsivõimet. Jõukamad elanikud kipuvad lahkuma madalama sissetulekuga linnaosadest, mis omakorda kiirendab eraldatuse protsessi, suurendab linnades sotsiaalse rahutuse tõenäosust ja vähendab piirkondade atraktiivsust äritegevuseks. Sellised arengud võivad viia plahvatusohtlike olukordadeni, nagu me oleme viimastel aastatel näinud paljudes Euroopa linnades, näiteks Pariisis ja Stockholmis. Seetõttu on Holland võtnud linnapoliitika üheks oma tulevase Euroopa Liidu eesistumise aja prioriteediks.

Magalate korterite müügiperiood on kasvanud kahe kuu võrra

31.08.2015

alt
alt

Keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis kinnisvaraalases tegevuses 11,2%

01.09.2015

Kõige populaarsemad

1

Lastega või koduloomaga üürnikuks? Koli kuuse alla!

2

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

3

Remontimata korteri hind hakkab korralikule järgi jõudma

4

Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

5

Müügihitiks on ülioptimaalsed uued korterid

6

Ülemiste Citys alustatakse Eesti suurima parkimismaja ehitamist

Toimetaja valik

alt

Tänasest hakkab kehtima elamukinnisvara hindamise uus kord

alt

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

alt

Kas tead kõiki riske kaasomandis kodu ostmisel?