Keskmine brutokuupalk oli mullu 1005 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

 Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7,0%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni.

Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%). Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja –toetusi palgatöötajatele (ei sisalda tööalase koolituse, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulusid). Statistikaameti 19.05.2015 avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete (http://www.stat.ee/90706) aluseks olid EMTA väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- v osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab Statistikaamet eelkõige KOVide kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.

Tallinn algatab Ülemiste Citys viie 13-korruselise hoone planeeringu

16.06.2015

Eesti Ajaloomuuseum kavandab Maarjamäele laiendust

17.06.2015

Kõige populaarsemad

1

Tallinna korteriomanik teenis kuuga 5500 eurot

2

Pärnu rajab kergliiklustee Lottemaani

3

Tallinna korterimüük tegi kuuga hiiglasliku hüppe

4

Tegevust alustab uus kinnisvarabüroo Lahe Kinnisvara

5

Leedo Holostovi Kinnisvarahaldus AS-i kasum hüppas 11,3 miljoni euroni

6

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering sai kehtestamisküpseks

Toimetaja valik

alt

Korteriomandite mediaanhind tõusis kõikides maakondades

alt

6 nippi, kuidas müüa kinnisvara kiiremini

alt

Millal on õige aeg kinnisvara müüa?