Arvamus: Üürikorterite massehituse asemel otsetoetused

Juba eelmisel aastal sai alguse riiklikult toetatud üürieluasemete arendamise projekti ideed. Paistab, et praegune valitsuskoalitsioon soovib seda teed jätkata. Vastav punkt on isegi koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud.

Enne raha vasakule ja paremale laiali loopimisega alustamist tasuks meelde tuletada, et riigi ülesanne on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine, mitte ettevõtlusega ise tegelema hakkamine ja riigikapitalismi edendamine. Massehitusse maksumaksja raha matmise asemel peab riik kaardistama abivajajad, et toetused otse neile suunata.

Esmalt peame määrama, kus me oleme

Ühest otsast kuulutatakse avalik sektor suunalt, et meil on üüripindu juurde vaja. Teisalt puudub konkreetne teadmine, kui palju üüripindu Eestis üldse olemas on. Üürifondi suuruse kohta eksisteerivad vaid arvamused, mida igaühel on lihtne enda soovitud suunas kallutada.

Selle kõrval puuduvad laiapõhjalised uuringud üürisektori muredest ja rõõmudest. Täna võime majandusministeeriumi kodulehelt leida ühe tudengite seas läbiviidud uuringu. Üliõpilased on küll kindlasti oluline ja huvipakkuv kinnisvaraturu klientide segment, kuid tegemist on siiski väga kitsa inimeste kildkonnaga paljude seast, kes üüriturgu mõjutavad.

Teadaolevalt puuduvad täielikult uuringud üürileandjate hulgas, kes ettevõtjatena vääriksid ses mängus ka ehk pisut tähelepanu.

Massehituse äriplaan ei tööta

Raha lugemata on lihtne välja hõigata populaarsust taotlev plaan luua odavad üürieluasemed. Arvestama peame, et uue korterelamu rajamine on igal juhul kallis. Peab ju arvestama kas või energiasäästunõuetega ja sellega, et isegi avaliku sektori rajatud elamu peab püsima 50-70 aastat.

Plaan pakkuda kallilt ehitatud maja odavalt üürile kuulub juba majandushuumori ehk teiste sõnadega poliitika valdkonda.

Massehitus loob korruptsiooniohu

„Kallilt ehitan, odavalt annan ära“ äriplaani juures on veel oht, mida ei tohi alahinnata. Kõiksugu vara ja soodustuste jagamisega seonduv on hindamatu võimalus korruptsiooni tekkeks.

Ei pea pilku lähiajaloos liiga kaugele heitma, et meenutada kunagisi korterite jagamisel tehtud korruptsioonilõhnalisi salasobinguid.

Või kas täna peame kartma hoopis, et eelarverahade eraldamise järel juba sobilike detailplaneeringute ja kruntidega arendusmeeskonnad juba ootel on?

Valged laigud tuleb kaardil kustutada

Probleemide lahendamise tõsise tahte korral peaks edasi liikuma ja üürituru kaardil olevad valged laigud kõrvaldama. Selle jaoks tuleb esmalt teha uuringud, mis selgitavad, millised on kogu üürisektori lahendamist vajavad valupunktid.

Tudengite uuring toob välja, et soodsa hinnaga ei ole hea üürikorterit võimalik saada. Meenutama peame, et valdav osa Eesti inimestest elabki tagasihoidliku kvaliteediga nõukogudeaegses paneelelamus. Majutada abivajajad uutesse ehk sisuliselt luksuskorteritesse ei tundu endaga napilt ise hakkama saavate inimeste seisukohast väga õiglane.

Turul toimuv tuleb selgeks teha nii üürnike kui üürileandjate poole pealt. Alles selle järel saab astuda järgmised sammud.

Spetsialisti ei tohi tõugata abivajaja staatusesse

Üsna tõenäoline on, et probleemide puntra lahti arutamisel selgub tõsiasi, et hambaravi tahetakse teha valest kohast lähenedes.

Avaliku sektori eluasemete rajamisel on sihtrühmadena mainimist leidnud arstid, õed, õpetajad. Nende ametimeeste näol on tegemist väljaõppinud spetsialistidega. Riik ei tohiks minna alandamise teed, kus inimeste tervise ja järelkasvu eest hoolitsejatele hakatakse jagama almusena kortereid üürnike getodesse.

Arstid, õed, õpetajad ja paljud teised väärivad inimlikku sissetulekut, nad ei pea sõltuma ametniku armust jagatavast korterist.

Abi tuleb pakkuda suunatult abivajajatele

Kui riik tahab abivajajaid aidata, siis sellele vastu seista on kohatu. Selleks riik ongi, et nõrgemate eest hea seista. Vajajatele abikäe ulatamiseks ei tule esmalt minna betooni valamise teed, esmalt tuleb siingi kaardistada, kellele abi suunata.

Pakkudes abi konkreetsele abivajajale isiklikult, mitte raha helikopterilt kõikjale puistates, säästab riik oluliselt rahalist ressurssi. Seejuures jääb rikkumata jalgu tugevalt alla saav erasektori üüriäri.

Üüriturg toimib järjest paremini

Vaatamata kuuldustest olematust üürisektorist võime siiski öelda, et pealinna korterite üüriturg toimib järjest paremini ja paremini. Riiklike elamuprogrammidega on võimalik aastatepikkune üürituru positiivsete arengute rajale piir ette tõmmata.

See siiski ei tohiks olla riigi eesmärk. Riik peaks jätkama pingutusi selle nimel, et üürisektor saaks iseseisvalt toimida. Kuuldavasti on sel teel näiteks võlaõigusseaduse ümberkirjutamine ja üüritulu õiglane maksustamine ette võetud.

Abivajajate eest hoolitsemisel tuleb neile anda õng, mitte kala. Riik peab kaardistama abivajajad ja neid vastavalt konkreetsele vajadusele toetama.

Pärnu rannarajooni kavandatav kortermaja sai linnalt ehitusloa

04.05.2015

alt

Rahvaarvu vähenemine Eestis aeglustub

05.05.2015

Kõige populaarsemad

1

Keskmine Tallinna korter teenib omanikule üle 500 euro kuus

2

Valmis Pärnu sadama 1,5 miljonit maksma läinud kruiisikai

3

Eesti oli esimeses kvartalis eluasemehindade kasvult Euroopas kaheksas

4

Nordecon ehitab Tallinna ringteele uue alguse

5

Uus Maa Kinnisvarabüroo: Soodne turukonjunktuur püsib

6

Vanasadama sillakonkursi võitsid Läti arhitektid

Toimetaja valik

alt

Eluasemehinna kasv peegeldab sissetulekute suurenemist ja linnastumist

alt

Vaata, milline on “oh-issver-vau-mai-gaad-kui-nummikas!”-tüüpi kinnistu pakkumine

alt

Kuidas kinnisvarakuulutusi paremini visualiseerida?