Keskkonnaamet andis loa Kiidjärve paisu avamiseks

Keskkonnaamet kiitis heaks Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas asuva Kiidjärve paisu ümberehituse projekti ja andis välja vee erikasutusloa. Seeläbi paraneb Ahja jõe elurikkus ning ühtlasi taastatakse ajaloolise vesiveski kunagine ilme.

1914. aastal ehitatud Kiidjärve vesiveski oli Eesti üks võimsamaid. Tänaseni säilinud uhke veskihoone on Põlvamaal tuntud vaatamisväärsus. Aastatel 1987-1988 ehitati veskile uus betoonpais, kuid juba aastaid pole veskikivid enam jahvatanud.

Järv paisu taga on aga setteid täis ja kinni kasvamas, pais vajab remonti. Seetõttu hakatigi mitu aastat tagasi plaani pidama, mida paisuga ette võtta. Ahja jõe ürgorg on Eesti üks unikaalsemaid loodusväärtusi. Pikast jõest on leitud üle 30 kalaliigi, kuid liikide elupaigad on eraldatud mitmeteks jõelõikudeks ohtrate paisudega, kus kalade liikumine takistatud. Jõe keskjooksul asuv Kiidjärve pais on üle ujutanud ilusat jõge u 1,5 km ulatuses.

Kiidjärve paisu avamine on väga oluline, et Ahja jõgi oleks tulevikus terve ja elurikas. Kõigepealt pakuti, et pais võiks säilida ja jõgi osaliselt voolata mööda paremkaldale rajatavat looduslähedast sängi. Keskkonnaamet soovitas paisu avada, sest paisu ei kasutata, paisjärv ja kalapääs vajavad tulevikus hooldust ning vee alandamine taastab kunagise jõesängi. Vana paisu avamine tundlikus kohas on aga tehniliselt keerukas. Siiski tulid mõttega kaasa nii loodusväärtusi hindavad maaomanikud, Muinsuskaitseamet kui projekteerija Piiber Projekt OÜ. Koostöö viis selleni, et pais avatakse juba käesoleval aastal.

„Paisudel põrkuvad sageli muinsus- ja looduskaitselised huvid. Kiidjärve on suurepärane näide, kuidas hea tahtmise korral saab koos väärtustada nii üht kui teist. Kiidjärve pais avatakse keskelt 14 m laiuselt, alles jäävad paisu kaldasambad ja nende keskele püstitatakse uus jõesammas. Sammaste peale tuleb uus kaunis sild. Projektis on leitud häid lahendusi endisaegse ilme taastamisel,“ rõõmustab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.

Paremkalda äärde, alaveepoolel on plaanis taastada müür, mis imiteerib endise saeveski turbiini pealevoolukanalit. Ülaveepoolele on endise pealevoolukanali asukohta kavandatud 30 cm sügavune orv, mis imiteerib kanali sissevoolu. Paisu sambad ja sild taastatakse endisel kujul, kuid jäetakse paigaldamata ülevoolulävi ja varjad. Taastamisel on lähtutud vesiveski endisaegsetest fotodest. Nii taastataksegi vana ehitis väärikalt ja see pakub silmailu.

Vee erikasutusloaga on ette nähtud ka osaline sette väljakaevamine paisjärvest. Sete on vajalik eemaldada vahetult paisu eest ehitustööde võimaldamiseks ja kuni 270 m kaugusele ülesvoolu jõesängi kujundamiseks. Kavandatav sette eemaldamise maht on ca 9 000 m3. Paisust sadakond meetrit allavoolu asub RMK Kiidjärve looduskeskus. Käseoleval suvel ja sügisel on Põlvamaad külastavatel loodushuvilistel unikaalne võimalus ise keskuse terrassilt vaadata, kuidas paisu avamine käib. Juba järgmisel kevadel saavad lisaks kaladele jõelõigu taasavastada ka paadimatkajad.

Eesti Pank: kinnisvara hinnad on suuresti kooskõlas majapidamiste sissetulekute tasemega

29.04.2015

Kodune prügilõke kahjustab inimese tervist

30.04.2015

Kõige populaarsemad

1

Tartu linnavalitsus kaalub trammiliini rajamise võimalusi

2

Täienda oma kinnisvarateadmisi Tartu Ülikooli kaugkoolitusprogrammis

3

Mustamäe ja Nõmme piirile kavandatakse uuselamurajooni

4

Sa oled nüüd koduomanik. Mis edasi?

5

KredExi kodutoetust sai 358 lasterikast peret

6

Endover Kinnisvara stardib Volta kvartalis uue projektiga

Toimetaja valik

alt

Palju kinnisvaratehinguid läheb puudulike dokumentide tõttu nässu

alt

Pindi Kinnisvara kinnisvaraturu prognoos 2017. aastaks

alt

Mida peaks teadma võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?